saab teine Madame Bovary. Esimene madame Bovary on ikkagi Charlesi ema, Emma ämm. Nad asuvad elama Tosteis. Emma on majapidamises tubli, ämm vahel pole kulutamistega rahul.Emma avastab oma mehe lihtsuse, saab aru et too soovib elada vaikselt Tosteis ega soovigi teda mõista. Ta saab aru,et ta ei armasta seda meest üldse, mees on tema jaoks igav, ebahuvitav. See mees ei osanud midagi, ei ihaldanud midagi. Kord kutsuti neid markii juurde ballile ja Emma joobub sellest ilusast glamuursest elust. Unistab ka sellisest.Emma haigestub ,teda hakkasid vaevama südamekloppimised.Bovary ja teine arst otsustavad, et vaja oleks mujale kolida.Uus ümbrus taastab tervise. Monsieur ja Madame Bovary,kes on rasestunud kolivadki Yonville. Nende saabumisel uude kohta, nad lõunatavad koos Homaisiga,kes on ülespuhutud kohalik apteeker, alati valmis näitama oma teadmisi teaduse ja muudel teemadel.
viisid ära nende "mustad mehed". Aleksandr Sergejevits Puskin suri 10. veebruaril 1837. Eleegia Noorpõlve pidustuste metsik uljus mu meelde pohmeluse jäljed muljus.Kuid aastatega nagu vana vein saab kirkamaks ka mineviku lein. Mind ootab vaev. Mu elumere kallas ja tulevik on tuulte meeltevallas. Kuid, sõbrad, ma ei taha surra veel! Ma tahan käia okkalisel teel ja mõtelda. Las mure paisub maruks mu päevadel on rõõmusidki varuks: aeg-ajalt helinatest joobub rind, veel väljamõeldis ajab nutma mind, ja eluõhtul helkima lööb kuski ehk mulle armu viimne naeratuski. Vang Mu aknal on trellid ja rõske on torn. Noor kotkas, mu kaaslane mõtlikult-morn, All vangla ees vuhinal tiivaga lööb Ja pahuralt veriseid palasid sööb. Ta nokib neid, silmitseb aknal siis mind. Vist mõistab mu tundeid see tusane lind -- Ta kisas on kutse, ta pilgus on piin, Kui tahaks ta öelda: "Mis teeme veel siin? Aeg rutata sinna, kus avarust näed,
Selles väljendub minu meelest tõeline soojus ja hoolivus.Miks luuletus mulle nii palju sümpatiseeris?Arvan,et see tekitas sellise meeldiva tunde,et Under ei olnud üleolev tavarahva suhtes,vaid mõtles samu mõtteid kui ülejäänud ühiskond.Selle luuletuse tulemusel võib väita,et olenemata ajastust,siis armastus pole kaotanud seda endale omast metsikust ning kõigil on need samas soovunelmad.Kirjanik on väga hästi kirjeldanud oma alluvust armastusele,et ta lihtsalt joobub sellest,ta ei suuda vastu panna nendele suuretele tunnetele ja on sunnitud alistuma. Luuletus "Kiusaja" Luuletuses väljendab Under oma häbi,et ta on suutnud pattu teha.Selle luuletuse valisin ühel lihtsalt põhjusel,see tundus mulle olevat kõige keerulisem loetutest.Ma ei saa päris täpselt aru,mis autoril on sellel ajal mõttes mõlkunud.Minule jäi mulje,et kirjanik tunneb end oma mõtete ahistuses ja palub abi jumalalt,et ta suudaks vastu