_ rituaalne teadvusseisund _ Oma riik, oma usk _ love _ Triin Vakker “Rahvusliku religiooni konstrueerimise katsed ŠAMAAN KUI ... 1920.–1930. aastate Eestis – taara usk” www.folklore.ee/tagused/nr50/vakker.pdf _Ravitseja _ Tõnno Jonuks “Rahvuslus ja muinasusund: _ennustaja religioon eestlase _ohvritalituse juht loojana” Ajalooline Ajakiri¾, 2012. _pärimuse kandja _ Maausk _hingejuht _ 1980. aastad _vahendaja _ Tõlet, noortaaralased (Mihaly Hoppal) _ 1995 Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla
Ka Eestist on leitud pronksiaja mõõkasid. Näiteks Tehumardi peitleid sisaldas endas kahe lühimõõga katkeid ning odaosakatkeid. Sisaldasid endas võõrmaterjale Lõuna-Skandinaaviast. Sealt leitud esemed on Eesti pronksiajale võõrad esemetüübid, mis näitab, et kusagilt mujalt on toodud/ostetud esemete katkeid ning need siis Eestisse toodud. Aastal 2001 avastati Eestis veel üks pronksmõõk, Vajangu pronksmõõk, mis oli juba 25 aastat tegelikkuses olnud muuseumis. Hiljem, kui Tõnno Jonuks seda mõõka nägi, tuli välja, et see pärineb kuskil 1000-750 eKr ning on Hallstatti stiilis mõõk. Taolisi on leitud ka Taanist ja Rootsist. Eelrooma rauaaeg Eelrooma rauaajast (500 eKr – 50 pKr) pärineb varane nn lateeni tüüpi mõõk, mis leiti Jäbara kivikirstkalmest ning seda peetakse Eesti vanimaks raudesemeks. Eelrooma rauaaja lõpust on leitud hiline nn lateeni tüüpi mõõk Arknast, mis leiti jõest. Jõest leitud relvade puhul on arvatud, et omal ajal võidi sinna ohverdada
Marju Kõivupuu Folklorist ning usundiuurjia, süvitsi tunneb rahvameditsiini valdkonda, surmakultuuri ning selle muutumist ajas. „Rahvaarstid Võrumaalt: noor ja vana Suri Hargla kihelkonnast“ (2002) „Torp-Kõivupuu, M. Surmakultuuri muutumine ajas: ajaloolise Võrumaa matusekombestiku näitel“ (2003) „101 Eesti pühapaika“ (2011) Praegu aktiivsemalt tegutsevad rahvausundi uurijad: Ülo Valk: on uurinud kuradeid Eesti rahvausundites. Tõnno Jonuks: doktoritöö Eesti muinasusundi kohta, antud ka suuremas vitraažis rahvaväljaanne. Mare Kõiva: tegeleb Eesti loitsude, nõiasõnade ning ravimissõnadega. „Eesti loitsud“ (2011) Internetistaja, Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, rahvausundi töörühm. Johan Kõpp: „Kirik ja rahvas“ ülevaade katolikuaegsest rahvausundist. Vägi Üks rahvareligiooni alusmõisteid. Vägi on mõiste, mis on praktikas pigem defineerimata kujul kui igapäevases keelekasutuses olemas
keerulisemaid joonistusi. Klient mõistab nende joonistuste tähendust individuaalselt, toetades eelkõige oma kultuurile ja mälestustele lahkunust. Intervjuus selgus, et hauaplaadid võib eraldada kaheks tüübiks: standardsed ja individuaalsed. Individuaalsed hauaplaadid on peamiselt eritellimused, neil on oma tähendus, see räägib just sellest inimesest, kellele see on püstitatud. Selline graveering on tehtud kunstniku kätega ning 32 Jonuks, Tõnno. Kalme ja kultusplats. Artikkel VTK raamatust [WWW] http://folklore.ee/seminar/kaliff.html , viimati vaadatud 24.10.2008 26 iga käsitöö on juba iseenesest elav ja unikaalne. Kunstnik jätab töösse osakese endast, oma emotsioonid. Standardsetel hauakividel on liivapritsiga välja kirjutatud ees- ja perekonnanimi,
annaabi.ee 
