Lõviisüda. Taheti taasvallutada Jeruusalemm, kuid see ebaõnnestus. * IV ristisõda oli 1202-1204. Eestvedaja oli Innocentius III. Ta tahtis võita Muhameedlasi, kuid seda ta lõpuks ikkagi ei teinud. Sõja käigus nad hoopis rüüstasid Konstantionoopoli ja lõid nendele aladele Ladina keisririigi. *Vahemaa idarannikule tekkisid ristisõdijate riigid Edessa, Antiookia, Triüpolis ja Jeruusalemm. *Ristisõdade jooksul tekkisid vaimulikud rüütliordud nagu Saksa ordu, Templi ordu ja Johanniidide ordu. *Ordurüütlite ja tavaliste rüütlite erinevused olid: ordu rüütlid teenisid kirikud, tavalised rüütlid isandat, tavarüütel elas isiklikus kindluses, kuid ordurüütel kirikualadel. Ordurüütlitel oli ka ristimärk kuskil. Ordurüütlid olid reeglina ka mungad. *Ristisõjad tõid endaga kaasa positiivset: ristiusk laienes, kauplemine idamaadega elavnes, kristlik kultuur segunes idamaise kultuuriga. Negatiivset: linnasid rüüstati, süütuid inimesi tapeti
Abt katoliku mungakloostri ülem Prior mungakloostri ülema abi Kerjusmungad mungaordude liikmed, kelle kloostreil puudub varandus ja nad elavad annetustest, tegutsevad rändmisjonäridena Tsistertslaste ordu mungaorgu, mille asutas benediktlane, Prantsusmaal, ristiusu levitamine, kõigest maisest loobumine, valge rüü Benediktlaste ordu katolik mungaordu, kindlas reeglid, kannavad musta rüüd, nimetati mustadeks munkadeks Templiordu kristlik vaimulik rüütliordu Johanniidide ordu Teutooni ordu saksa vaimulik rüütliordu Turniir keskajal aadlikele mõeldud võistlused, pidustused Paaz aadliperekonnas teenimine, seltskondlike kommete ja hea käitumise õppimine, rüütliks saamise teekonna esimene aste Taraan müürilõhkumisvahend Raad omaaegne linna omavalitus ja kohtuorgan Raekoda algselt linnakodanike nõupidamishoone, hiljem linnavalitsuse ametihoone Bürgermeister saksa õigusega linnades linnapea ametinimetus
See on kergesti tagasivõetav. De jure vormis (see on iseseisva riigi täielik tunnustamine võrdväärse partnerina). See lõpeb tavaliselt omavahelise sõja puhul või kui riik lakkab olemast. Diplomaatilise tunnustamise järel ei pea teineteise pealinnades tingimata esindusi avama. Riikidena võidakse tunnustada ka pagulasvalitsusi või oma iseseisvuse eest võitlevate rahvaste organisatsioone. Omamoodi kurioosumiks on XI sajandil tekkinud johanniidide rüütliordu, kes ristisõdade järel Palestiinast väljatõrjutuna valitses pikemat aega Malta saarel. Kuigi heategevusorganisatsiooniks muutunud ordu ei valitse juba kaks sajandit mingit territooriumi, tunnustab teda suveräänse riigina seniajani ligi 40 katoliiklikku maad. Riikidevahelise suhtluse põhiraskust veavad saatkonnad jt alalised esindused. Neid võidakse lähetada mitte ainult valitsuste, vaid ka rahvusvaheliste organisatsioonide (näiteks ÜRO, NATO ja Euroopa Liidu) juurde.
annaabi.ee 
