mongolite agressioon ajendas neid otsustavalt tegutsema. Vastuseks sellele algatas Prantsuse kuningas Louis IX seitsmenda ristisõja. VII ristisõda (1248-52) Louis IX tegi katse vallutada Egiptust ja Tuneesiat. VIII ristisõda - (1270) Louis IX üritas seda uuesti, kuid suri Tuneesias katku. Kui Egiptuse mamelukid olid sultan Baibarsi juhtimisel tagasi löönud Süüriasse tunginud mongolid, pöördusid nad ristisõdijate vastu (ajuti olid need olnud mongolitega liidus). Johaniidid taandusid Küprosele. Ristisõdade tähtsaim tagajärg oli seni suhteliselt perifeerse katoliku Lääne-Euroopa muutumine kristliku maailma põhijõuks. Õigeusklik Bütsants minetas poliitilise tähtsuse ja kirikulõhe muutus ületamatuks. Vastasseis islamimaadega aitas teadvustada kristliku tsivilisatsiooni identiteeti, sugenes käsitus islamist kui ristiusu põhivaelasest; see käsitus on püsinud tänaseni. Tutvumine
kohale · Ta sai endale Jeruusalemma, miss 1224 uuest muhameedlaste kätte langes VII ristisõda 1248-1254 · Juhtis Louis IX Püha · Mingit edu ei saavutatud VIII ristisõda 1270 · Juhtis Louis IV Püha · Algas katkuepideemia. · Kuningas ise suri samuti katku Ristisõdade lõpp: · Üksteise järel langesid ka kristlaste tugipunktid · 1268 langes Antiookia, 1289 Tripolin, !291 Akka · Jäid ainult Vahemere saared Rhodod, mida valitsesid johaniidid ja Küpros, mille valitseja kandis alguses Jeruusalemma kuninga tiitlit ja mis 15 sajandil läks Veneetsia kätte Ristisõdade lõppemise põhjused: · Nad olid edutud · Olid välja kuulutatud ristisõdadega võrdsustatud retked Läänemere äärde. Oli ohutum ja kergem. · Hispaanias toimus relougista- Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablastelt. Rüütlid leidsid ligemal tegevust · Kuningavõim oli hakanud tugevnema
neid otsustavalt tegutsema. Vastuseks sellele algatas Prantsuse kuningas Louis IX seitsmenda ristisõja. VII ristisõda (1248-52) Louis IX tegi katse vallutada Egiptust ja Tuneesiat. VIII ristisõda - (1270) Louis IX üritas seda uuesti, kuid suri Tuneesias katku. Kui Egiptuse mamelukid olid sultan Baibarsi juhtimisel tagasi löönud Süüriasse tunginud mongolid, pöördusid nad ristisõdijate vastu (ajuti olid need olnud mongolitega liidus). Johaniidid taandusid Küprosele. Ristisõdade tähtsaim tagajärg oli seni suhteliselt perifeerse katoliku Lääne-Euroopa muutumine kristliku maailma põhijõuks. Õigeusklik Bütsants minetas poliitilise tähtsuse ja kirikulõhe muutus ületamatuks. Vastasseis islamimaadega aitas teadvustada kristliku tsivilisatsiooni identiteeti, sugenes käsitus islamist kui ristiusu põhivaelasest; see käsitus on püsinud tänaseni. Tutvumine kultuuriliselt edenenumate Idamaadega