asustada ning seal elada ja paljuneda. Must-toonekure pesitsusaegne elupaik koosneb terrirooriumist, mida üks paar kaitseb teiste samast liigist isendite sissetungi eest ning ka aladest, kus käiakse pesitsusperioodil toitumas. Antud alad ei pruugi kattuda. Mäestikualadel võib tihti must-toonekure pesi leida kaljudelt. Eestis kaljusid pole ja meil pesitsevad must-toonekured puudel. Must-toonekured eelistavad inimtegevusest kaugel ja jogede läheduses asuvaid puistusid ning väldivad pesitsemist metsaservas. Pesa ehitab ta kas võrasse või meelsamini võra alla, kui on võimalik. Ta eelistab rajada pesa väljasirutuvale oksale, mitte oksaharude vahele. Selleks sobivad kõige paremini tammed, haavad ja männid. Must-toonekurg ei pesitse kunagi puu ladvas nagu valge-toonekurg. 5 Liigi ohustatus ja kaitse (ja/või ohjamise) vajadus ning liiki ohustavad tegurid
vahekorrast ningjõgede sissevoolust merre. Tihedus sOltub k$ige rohkem soolsuse muutustest Ekvaatorivööndil ....on sademete hulk suur ja auramine suhteliselt viiksem, mist6ttu on vesi seal keskmiselt magedam ja ( suurema / vEiksema ) tihedusqa Troopilistel laiustel on auramine suurim ja vesi suureme soolade sisalduse t6ttu ( suurema / viiksema ) tihedusega. Suurematel laiustel tihedus ( suureneb / vlheneb ) veetemperatuuri alanemisc t6thr, soolsus ( suu- reneb / vfiheneb) aga jOgede sissevoolu ja liustikujlf, sulamise tdttu. tulv on lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus. Tulvad esinevad seega ebakorrapäraselt, sugugi mitte igal aastal. Tulvasi põhjustavad kõige sagedamini : lühiajalised tugevad vihmasajud, 7 . Mis on tulv? ilma järsust soojenemisest tingitud liustike või lume intensiivne sulamine.
maailma suurimal mageveekogul Baikali jarvel; Keskmine rannajoone muutmine; Kiirlaevalained. Laanemer ehudroloogiat sugavus on 52-55 m, maksimaalne 459 m Landsorti suvikus; kujundavad tegurid: Kliima(paikesekiirgus, ohutemperatuur, Kuigikoguvesikondasubparasvootmes, on temaeriregioonides sademed, auramine, tuul); Sissevooljogedest; klimaatilised tingimused usna erinevad. Laanemeri on uks enam Veevahetusookeaniga (Pohjamerega); Laanemere jogede voolu uuritud meresid maailmas;Laanemeri on uhendatud Pohjamerega mojutab oluliselt lume kevadine sulamine, mistottu Soome lahe labi kitsaste Taani vainade (Oresund: laius 2 km, sugavus 8 m, jogedel oli perioodil 1980-1990 aprillis 3 korda suurem Darssi kunnis: laius 32 km, sugavus 18 m). Laanemere vooluhulk kui talvel ning 2 korda suurem kui suvel. Soojadel
louna ja pohja poolus. van Alleni voond-atmosfääris paiknev neeldumata jäänud antiprootonite kiht, mida hoiab paigal Maa magnetväli magnetopaus- piir magnetosfääri ja ümbriteva plasma vahel paikesetuul-laetud osakeste voog, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist. See plasma koosneb peamiselt elektronidest, prootonitest ja alfaosakestest (elektronide ja prootonite vool kosmosesse) Maa hüdrosfaari osad ning nende osakaal- holmab ookeanide, merede, järvede, jogede, mulla,pohja, atmosfääri ja liustikevee. Maailmameri 97,2%; mandrijää ja jääliustikud 2,15%; pohjavesi 0,62% (sh aktiivse veevahetuse tsoonis 0,29%); mageveejärved 0,009%; soolajärved ja sisemered 0,008%; mullavesi 0,005%; atmosfäär 0,001%; joed 0,0001% Maailmamere vee keemiline koostis ning soolsusemuutused, tuua naiteid- NaCl 23,0 MgCl2 5,0 Na2SO4 4,0 CaCl2 1,0 KCl 0,7........ Kokku 34,5 grammi kilogrammi kohta
a) soe niiske ohk liigub kulmale aluspinnale ja hakkab kiiresti jahtuma; b) jahtumise tagajarjel tekib ohumassis kondenseerumine ja udu. Esineb ka kahe oluliselt erineva temperatuuri ja suure niiskusega ohumassi segunemisel. Auramisudu esineb suhteliselt sooja veekogu pinnal, mille temperatuur on vahemalt 8-20 oC ohutemperatuurist korgem. Veepinnalt aurav niiskus hakkab kulmas ohus kondenseeruma ja tekib udu. Auramisudu voib naha sugisel jogede ja jarvede kohal enne vete kulmumist ·Ohumasside klassifikatsioon laiuskraadi ja aluspinna jargi- laiuskraad: Arktiline ohk A Pohja-Jaamere umbrus Antarktiline ohk AA Antarktikas Polaarne ohk P parasvööde: 50-60°NS Troopiline ohk T 20-35°NS Ekvatoriaalne ohk E ekvaatori lahedal Aluspind: Mereline ohk - m kujuneb ookeani kohal Kontinentaalne ohk - c kujuneb mandri kohal · Nimetada peamised ohumassid ja nende omadused-
vahel kujunenud kuhjelised saarkorgustikud ning Karula mandrijää serva esine kuhjekorgustik. LAVAMAAD EHK PLATOOD on ümbrusest korgemad tasandikud, mida enamasti ääristab astang. Eesti alal eristatakse 3 erinevat lavamaad: Harju lavamaa Viru lavamaa Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaa Lavamaa reljeef on enamasti tasane, kuid monikord loikavad teda sügavad vooluveetekkelised orud, sest platoodel voolavate jogede erosioonibaas on madalal. Tasandikust eristab platood enamasti suurem absoluutne korgus ning monevorra liigestatum reljeef. Sageli ongi platoo ja tasandiku ainus vahe selles, et üks on korgemal kui teine. Platood voivad tekkida väga erinevate geoloogiliste protsesside tagajärjel, mistottu ei peeta platoost rääkides silmas selle geneesi, vaid ainult pinnamoodi. MADALIKUD on kuni 50 m korgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üleujutatud
annaabi.ee 
