põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Gujaana haruahelikud. Loode-ja põhjaosas valitseb ekvatoriaalne kliima (keskmine temperatuur 22-28C,sademeid 1500-3000mm aastas). Troopilise pasaatkliimaga keskosas on kõige niiskemad mägede ookeanipoolsed nõlvad(100-1200mm aastas), eriti kuiv on Brasiilia mägismaa kirdeosa. Lõunas valitseb mõõduka temperatuuriga lähistroopiline kliima. Enamik jõgesid kuulub Amazonase jõgikonda, mägesid läbides on nad kärestiku-ja joarohked. Amazonase madalikku katab tihe liigirohke vihmamets, troopilist vihmametsa kasvab Brasiilia kagunõlvul, siseosades on valdav põõsassavann, kirdeosas kuiv hõrendik, lõunas araukaariamets. Brasiilia on rikas loodusvaradelt. Rahvastik. Brasiilia rahvastiku rassilis-etniline koostis on väga kirev. Üle 95% rahvastikust moodustavad portugali keelt kõnelevad brasiillased, kes on kujunenud portugallaste jt. Euroopast sisserännanute kohalike indiaanlaste ja 16-19.saj.
Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: kesk ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa ning põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Guajaana haruahelikud. Loode-ja põhjaosas valitseb ekvatoriaalne kliima. Amazonase madalik hõlmab üle kolmandiku Brasiiliast ja enamik seal olevaid jõgesid kuulub Amazonase jõgikonda, mägesid läbides on nad kärestiku-ja joarohked. See on madal, väga sademeterohke maa, mida katab tihe vihmamets, troopilist vihmametsa kasvab Brasiilia kagunõlvul, siseosades on valdav põõsassavann, kirdeosas kuiv hõrendik, lõunas araukaariamets. Brasiilia on üks rikkamaid riike just oma loodusvarade tõttu. Kõrgeimad mäed 1. Neblina- 3014 m 2. Bandeira- 2890 m 3. Roraima- 2810 m Neblina Pikimad jõed 1. Amazonas- 7025 km 2
(Central Intelligence Agency 2013) Loode-ja põhjaosas valitseb ekvatoriaalne kliima (keskmine temperatuur 22-28C,sademeid 1500-3000mm aastas). Troopilise passaatkliimaga keskosas on kõige niiskemad mägede ookeanipoolsed nõlvad (100-1200mm aastas), eriti kuiv on Brasiilia mägismaa kirdeosa. Lõunas valitseb mõõduka temperatuuriga lähistroopiline kliima. Enamik jõgesid kuulub Amazonase jõgikonda, mägesid läbides on nad kärestiku-ja joarohked. Amazonase madalikku katab tihe liigirohke vihmamets, troopilist vihmametsa kasvab Brasiilia kagunõlvul, siseosades on valdav põõsassavann, kirdeosas kuiv hõrendik, lõunas araukaariamets. Brasiilia on rikas loodusvaradelt. (Central Intelligence Agency 2013) Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir Hiina ja Venemaa järel. Brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km (kõik Atlandi ookeaniga, pikkuselt 15. maailmas). (Central Intelligence Agency 2013)
Brasiilia jaguneb kaheks looduslikult erinevaks piirkonnaks: põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning Guajaana mägismaa haruahelikud ning kesk- ja lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa. Loode- ja põhjaosas on ekvatoriaalne kliima (keskmine temp. 25oC, sademeid 1500-3000 mm/a), lõunas valitseb mõõduka temperatuuriga lähistroopiline kliima. Enamik jõgesid kuulub Amazonase jõgikonda (Amazonas koos Maranoniga 6400 km), Guajaana mägismaa jõed on kärestike- ja joarohked. Amazonase suudmealal asub maailma suurim mageveega ümbritsetud Marajo saar (pindala 40 100km2). Maa lõunaosas asub Parana jõgi koos lisajõgedega. Amazonase madaliku katab tihe liigirohke vihmamets ehk selva. Brasiilia mägismaad katab valdavalt põõsassavann (kampo) ja kuiv hõrendik. Kokku katavad metsad 64,3% Brasiilia territooriumist. Brasiilia loodus on väga liigirikas: taime- ja kahepaiksete liikide poolest maailmas 1. kohal, linnuliikide poolest 3. koht ja liblika- ning
annaabi.ee 
