Narva Aleksandri Suurkirik 1879. aastal novembris otsustas Narva Jaani koguduse õpetaja Friedrich Gottlieb Tannenbergi algatusel Narva eestlastele uuesti oma kirik ehitada, mis oli algselt mõeldud tehasekirikuna ja oli määratud 5000 luterlasest töölisele. Krundi Joaorus kinkis Joala mõisa omanik Georg von Kramer. Narva linn oli tol ajal osa Peterburi kubermangust, Joaoru jäi aga Eestimaa kubermangi territooriumile. Kirikut projekteeris Peterburi professor akadeemik Otto Pius Hippius. Rahaliselt toetas kiriku ehitamist Kreenholmi Manufaktuuri omanik parun Ludwig Knoop. Müüri ehitamisega tegeles meister Luka Tuzov Kroonlinnast, sisetöid tegi meister Jemeljan Volkov. Ehitamist juhtis algul Hippius ise, hiljem kutsuti Kreenholmi arhitekt Paul Alisch. 21
800 kg kaaluv kell restaureeriti Aleksei Kolpakovi töökojas ja pühitseti 29. mail 2004. Kell asub tornis kaheksandal korrusel.Ka torni teisel korrusel on altar (altarimaal: Maarja sündimine) ja harmoonium. Aleksandri kirik on Eesti kõige suurem pühakoda.(ta on ehitatud mahutama 5000 inimest).Algusus seda ehitati mitte koguduse kirikuks vaid vabriku kirikuks, see pärast ongi see nii suur. Anti käsu , et kõik peavad sinna mahtuma. Aleksandri kirik Joaorus on ehitatud Otto Pius von Hippiuse projekti järgi. Kuna 1919.a. rüüstas Eestimaa Töörahva Kommuun kirikut seest ja sellele järgnev pikaajaline pommitamine jõe tagant purustas vähemalt aknad, tuli tegelda kiriku taastamisega. Märtsipommitamises kukkus üks pommidest läbi lae ja hävitas tornikiivri, juulis lasti õhku säilinud kellatorn koos oreliga. Taastamistöid sai kogudus teha vaid oma väheste jõududega, kuid 1959.a. tähistati kiriku 75.aastapäeva taas korras kirikus
sööti, kasutati karjamaana, mida loomad, peamiselt veised, sõnnikuga väetasid. Kivikoristusest tekkisid väikeste põllulappide ümber madalad kivivallid, mis veel tänapäevalgi on Põhja-Eesti loopealsetel nähtavad. Endisest suurema tähtsuse omandas karjakasvatus. Elati üksiktaludes, mille peremehi ja nende lähikondlasi maeti kivikirstkalmetesse. Saaremaal Asvas, Ridalas ja Kaalis, Irus Tallinna lähedal ja Narva Joaorus on olnud nooremal pronksiajal ka suuremad asulakohad, kus on tegeletud kaubanduse ja käsitööga. Viimase tunnistusena on leitud arvukad savist valuvormide ja sulatustiiglite katked. Nooremal pronksiajal muutus Eesti rannikupiirkond kultuuriliselt Lõuna-Skandinaavia kultuuriprovintsiks. Skandinaaviast tuli nii pronks kui ka arvukalt pronksesemeid. Skandinaaviapärane on ka siinne kalmetüüp kivikirstkalme. Pronksiajal on võetud läänemeresoome keeltesse ka arvukalt germaani laensõnu
Narva lahing(1700) Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700. aastal Narvas Rootsi ja Vene tsaaririigi vägede vahel. Rootslased saavutasid selles veenva võidu. See on üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos. Vägesid juhatas Rootsi poolel Karl XII. Paremat tiiba juhatas kindral Carl Gustaf Rehnskiöld, vasakut tiiba Ingerimaa kindralkuberner ja Jõhvi mõisnik Otto Wellingk. Osales palju prantsuse ohvitsere. Vene poolel olid väejuhid feldmarssal hertsog Charles Eugène de Croy ning tsaari sõjakomissar vürst Jakov Dolgorukov. Rootsi poolel võitles umbes 10 500 meest, Vene vägede koguarv ulatus eri andmetel 29 kuni 37 tuhandeni. Vene vägede hulgas oli ka saksimaalasi. Rootslasi langes 667, venelaste kaotused ulatusid paljudesse tuhandetesse. Ee...
õigeusu abikoolide õpetajaid. 1871. aastal avati seminar Kaarmal. Piiratud tähtsus oli Passlepa seminaril( 1873-1887). Õppeasutuse rajas rüütelkond rootsikeelsete koolide õpetajate ettevalmistamiseks. Haridusministeerium plaanitses lisaks Tartu seminarile veel nelja seminari avamist Eesti alale, kuid avati ainult üks. Alguses taheti õpetajaid ette valmistama hakata Narva Joaorus, kuid otsus muudeti ja 1912. aasta oktoobris avati seminar Rakveres. 1913. aastal õppima asunud noormeestest pärines suurem osa Venemaa sisekubermangudest, 1914.aastal eraldati sisseastujatele 16 kohta, venelasi ja eestlasi pooleks. Oli endastmõitetav, et eestlastest seminaristid pidid õpetajateks hakates eesti lapsi õpetama vene keeles. Seminaris said hariduse mitmed silmapistvad kultuuri- ja haridustegelased: A.akberg, N.Andersen, E.Kuusik, M.Laarman, J.Rummo
annaabi.ee 
