Kuulub Kiribatile. Saare geograafilised koordinaadid tisminutitele mardatuna on 335'S, 17131'W . Saare pindala on 0,72 km. Et saar on madal ja halvasti nhtav, on laevad seda enamasti vltinud, et ra hoida karile jooksmist.[4] Saar on madal. Suurim krgus merepinnast on idakalda rannaharjal (4 m).[1] mbritsev riff on kitsas, vlja arvatud saare phja- ja lunaotsas.[4] Saare edelaosas paiknevas vaos on suure soolasisaldusega jrv, mis kujutab endast laguuni jnuseid. Kuigi jrve toidavad vooluveekogud, kuivab ta sageli ra.[1] Jrve sgavuseks on mdetud kuni 6 jalga (1,8 m).[4] Saar on kaetud madala taimkattega. Saare phjaosa on tasane ja sile ning kaetud htlase taimkattega.[1][4] Idarannik on kaljune. Seal on korallliivakivist ja korallipurust jrsk rand.[1] [4] Lnerannik on madal ja liivane.[1] Tpseid andmeid kliima kohta ei ole. Birnie on Fniksisaartest ks kuivemaid. Et maapinnal on krge albeedo, siis arvatakse,
Ta jttis oma paadi sinnapaika ja elas oma elu edasi. Saare teisest otsast oli ta ninud suurt mandrit, aga ta arvas, et kuna sealt htegi laeva kunagi ei mdu, siis peavad seal elama kannibalid. Ja kui ta oleks linud sinna mandrile, siis oleks ta ka inimsjate toiduks saanud. Kord ngi ta rannas jalajlge ja ehmus sellest korralikult. Ta ngi, et see polnud tema jalajlg, vaid hoopis suurem. Ta uuris seda randa ja leidis sealt inimese jnuseid. Crusoe sai aru, et kannibalid kivad tema saarel inimesi smas ja ta hakkas plaanima nende tapmist. Ta valmistas kik ette ja ootas iga pev inimsjaid. Aga kahe aasta jooksul ei tulnud kedagi. Lpuks nad aga tulid. Esimene kord vaatas Crusoe neid vaid kaugelt. Ta ngi kord unengu sellest, kuidas kannibalid ta saarele tulid ja et neil oli kaasas vang, kes pgenes. Crusoe aitas teda unenos ja vangist sai ta seltsiline. See unengu aga saigi teks ja ks vang pgenes
Kik, mida nad kuni 1912. aastani kaljukivimeist pevavalgele tid, avaldasid nad uhkusega oma kallihinnalise kujundusega raamatus Five Years Explorations at Theben (Viis aastat uurimistid Teebas). Ent t jtkus. Carter oletas, et orus pidi peituma veel ks unustatud vaaraohaud. Tema oletus polnud phjuseta. Theodore Davis oli hest kaljulhest leidnud karika Tutanhamoni hieroglfidega. Peale selle oli ta avastanud hauaahti, mis sisaldas jnuseid puukastist, kus olid Tutanhamoni nimega kuldplaadid. Davis jreldas sellest, et ta on avastanud Tutanhamoni haua. Kuid Carter kahtles selles. Ta tegi ige jrelduse, et 18. Dnastia kuningas ei saanud mingil juhul olla maetud nii tagasihoidlikku hauda. Lppude lpuks oli ju Keskmise riigi kuningaid austatud vimsate kaljukirikutega ja polnud mingit phjust Tutanhamonit vaestehauda matta. Mida aga Carter lplikult tunnustas, oli Theodore Davise jrgmine leid.
annaabi.ee 
