Kuulsaimad kunstnikud on Leonardo da Vinci ja Michelangelo. 6. Mida uut ti renessansiaeg teadusesse? Mille poolest oli oluline Mikolaj Kopernik? (lk 88) Renessanssiajal hakati senisestrohkem uskuma inimese vimetesse. Piibli ja antiikautorite petust ei peetud enam nii kindlaks kui varem. Selle asemel hakati rohkem thelepanu prama looduse uurimisele ja teaduslike katsete korraldamisele. Arstid asusid inimkeha paremaks tundma ppimiseks laipu lahkama, astronoomid jlgima taevakehade liikumist. Nii niteks judis Poola vaimulik Mikolaj Kopernik taevakehade vaatluse kigus veendumusele, et Maa keerleb mber Pikese, mitte vastupidi, nagu varem oli arvatud. 7. Keda nimetatakse humanistideks? Millega nad tegelesid? (lk 86 miste, lk 88) Humanistid on renessanssiaja petlased, kes phendasid end peamiselt antiikaja autorite tekstide uurimisele. Tegelesid ka grammatika, knekunsti,ajaloo, luulekunsti ja eetikaga. 8. Mis tegi 15.-16
selgelt tema enda loodud perekonnas. See vastu aga ksikul lapsel on suht vhe kogemusi. nnapositsioon mjub tugevamini kui laps kasvab pere piires. 8)Mida peaksid vanemad silmas pidama esiklapsega suhtlemisel, kui perre snnib teine laps? Nad peaksid vaatama et teisel lapsel ei tuleks ette thelepanu puudus ja kaasama teda vikse e vi venna kasvatusse. Jagama vrdselt thelepanu vnii et mlemad oleksid rahul. Samuti ka seletama. 9)Milliseid vigu tuleks vltida pesamuna kasvatamisel? Peaks jlgima seda et pesamuna ei hellitataks liiga palju ja pratakse thelepanu ka teistele lastele. 10)Milline viks olla vanemate dede-vendade roll pere pesamuna arengus? Olla eeskujuks. Aidata seletada, rkida oma kogumustest. petada.
Mningaid npuniteid. Kesoleva ainekava juurde kuuluvas tjuhendite kogumikus on toodud konspektiivselt ka teoreetiliselt ksitletavad teemad, mida petaja peab oma selgitustega tiendama. Esimeste praktiliste tde lbiviimisel peab petaja pilasi pidevalt juhendama, et nad piksid igesti mistma tjuhendeid ja sooritama katseid. Hiljem peaks pilased prduma petaja poole vaid selliste probleemide leskerkimisel, mida nad ei suuda juhendi abil lahendada. petaja peab pidevalt jlgima ohutusnuete titmist pilaste poolt. Ka peab ta alati olema valmis seletama pikemalt reaktsioonidel toimuvat. Kui mne iooni mramine ei nnestu, siis peaks petaja alati analsima, mis vis juhtuda ja kas phjus on pilase t ebannestumises vi mnes muus teguris (antud juhendid on suurel mral lihtsustatud ning seetttu vib esineda soovimatuid krvalreaktsioone). Mnede ioonide testamiseks on toodud mitu varianti, millest pilane ise valib sobiva.
annaabi.ee 
