peol toimunu kujutamine. Raamatut lugemata oleksin ma arvanud, et Jevgeni tahab Olgaga tantsides Tatjanale näidata, et ta ei vasta neiu armastusele ning nende vahel ei saa kunagi midagi olema, kuid raamatus tahtis Onegin häirida hoopis Vladimirit. Lisaks langeb linateoses rohkem valgust ka Tatjana ja Olga emale, kes on filmis sündmustikuga suuremal määral seotud. Duelli stseen oli filmis mängitud välja tundelisemana, raamatus lasti lihtsalt üks osapool maha, polnud Jevgenit palumas oma sõpra, et too loobuks rumalast ja halvast ideest. Raamatus abiellus Tatjana vanema printsiga, filmis aga nimelt üsna noore Onegini nõoga, kes oli samuti prints. Filmi ja raamatu vahel võis küll olla ebakõlasid, aga mõlemad on eraldivõetuna ainulaadsed. Siiski pean tõdema, et värssromaani lugemine mulle üsna võõra ajastu kohta oli keeruline, sellepärast meeldis mulle linateos rohkem. See oli nauditav ja head näitlejad mängisid oma osi suurepäraselt
kokku. Armastuskirjad on tänapäeval üsnagi välistatud. Ma arvan, et tegelikult tahaksid ka tänapäeva tütarlapsed armastuskirju saada, kuid kuna nüüd on olemas internet ning suhtlusprogramm MSN, siis ei tule poisid vast selle pealegi, et tüdrukule postiga kirja saata . Ma arvan, et kui Jevgeni Onegin elaks tänapäeval, siis ta oleks üsnagi üksildane inimene. Tänapäeva poisid on üksteise suhtes küllalti õelad, ning ma arvan, et Jevgenit hakataks tema romantilise mõtteviisi pärast narrima. Ka enamustele tüdrukutele meeldivad tänapäeval rohkem mässajad kui romantikud. Minu jaoks esindab teos rohkem romantismi kui realismi, kuna seal kirjeldatakse palju loodust. Teost räägib palju armastusest, õnnest, õnnetusest ning inimeste hinge ja südame, elamuste ja uskumuste, nägemuste ja mõtiskluste maailmast. Koht, mis mulle raamatus väga meeldis, oli see, kui Onegin Tatjanale kirja saatis ning kutsus
päranduseks mõisa. Onegin kolib maale, onu mõisa. Talle hakka meeldima omaette olemine. Jevgeni on elust tüdinenud. Onegin kohtab Lenskit, kes on poeet. Lenski kirjutab palju romantilisi luuletusi ja onegin tahab teada, kes on Lenski muusa. Poeet võtab Jevgeni Larinite juurde, kus elab Olga ja tema õde Tatjana. Olga on Lenski armastatu. Oneginile jääb pigem silma Tatjana, kuid naine armub sügavalt Jevgenisse. Tanja ootab Jevgenit tagasi, kuid mees ei tule ning lõpuks otsustab ta jevgenile kirjutada. Jevgeni ei vasta, kuid läheb Tatjanale külla ning seal nad vestlevad. Jevgeni ütleb tatjana armastusest ära, kuna ei soovi abielluda. Läheneb Tatjana nimepäev ja selle auks korraldatakse pidu, kuhu Lenski üritab meelitada ka onegini, väites, et pidu on vaid pereliikmetele. Tegelikult oodatakse sinna väga palju rahvast ning kui onegin
juurde. Tatjana käib Onegini majas, leiab raamatu äärelt sirgeldused. Koju minnes on emal külalised, kes saavad teada, et Tatjana ei taha mehele minna. Otsustatakse ta viia Moskva pruuditurule(talve hakul) Tatjana jätab aasade, allikate, metsadega... hüvasti ja sõidab Moskvasse haige tädi juurde. Tatjanat tulevad vaatama sugulased, peetakse balle, et Tatjana saaks mehe. Tatjanale ei meeldi jutuaine labasus. Ballil vaatab teda mundris tüse mees Kaheksas peatükk Jevgenit külastas muusa, keda ümbritsesid mustas mehed, üks neist oli Onegin. Onegin nägi eemal Tatjanat ja sai teada, et ta on juba 2 aastat abielus ning muutunud-esinduslik, vestleja... Tatjana suhtub Oneginisse külmalt või ei märka teda üldse. Kord kirjutas Onegin Tatjanale armastuskirja vastu ning ei saanud ega saanud vastust. Kord sattus Onegin Tatjana ruumide juurde, nägi Tatjanat veel korda tegematult ning nutvana, kiri käes
liiga kergekäeliselt teisi (Jürka uskus, mida Kaval-Ants talle rääkis). 6. Tennessee Williams „Klaasist loomaaed“ Eneseusk. Inimsed võivad olla sama haprad ja õrnad kui klaasist loomakesed ning ühe hetkega võib kõik puruneda. Laura unistused purunesid, kui ta kuulis, et Jim O’Connor on kihlatud. 7. Aleksandr Puškin „Jevgeni Onegin“ Armastus, kahetsus, valikud. Jevgeni kaotas Tatjana, kuna Tatjana oli abielus(Tatjana tegelikult armastas Jevgenit ikka veel. Nende armastuse jaoks oli juba liiga hilja). Jevgeni ei tahtnud abielluda, vaid olla vaba, sest arvas, et see oleks täielik õnn. Lõpuks ta mõistis, et õnn on just see, kui oled seotud ja sul on oma kaasa. 8. Goethe „ Faust“ Inimesed ei ole oma eluga rahul, alati tahetakse midagi muud. Faust ei olnud eluga rahul, sest ta ei leidnud, et see oleks ühiskonnale kasu toonud. 9
annaabi.ee 
