Püüti koostada ka nn mittesaksa lauluraamatut kuid selleni ei jõutud lähema saja aasta jooksul- seega oli inimestel raskem õppida ja aru saada. 4. Milline oli kirikulaulu olukord ja mida võeti ette selle parandamiseks ? Katoliku jumalateenistusel kandis muusikalist külge koor, püüti laulma panna ka kogudust, kuid esialgu eestlased ei läinud sellega eriliselt kaasa. Vastureformatsiooni käigus rajati Tartus 1583. aastal jesuiitide residents ja tõlkide seminar, millest sai jesuiidikolleegium- eesti esimene kõrgem kool, selle kooli rektor T.Busaeus andis välja ka tekstiraamatu koos lauliraamatu osaga, mis sisaldas esimesi eestikeelseid kirikulaule, tõenäoliselt olid neile lisatud ka noodid. 1622. aastal avaldas W.Buccius katoliikliku käsiraamatu, milles samuti leidus eestikeelseid kirikulalulekoos nootidega- raamat jäi kasutusele kogu 17. sajandiks Müllr asutas Oühavaimu kiriku juurde kooli. Koolipoistele õpetati koraale ning nende
· Linnamuusikud olid tsunftides, kus võisid olla ka mõned eestlased; pillideks olid flööt, trompet ja trumm · Tsunftiline elukorraldus koolitati järeltulevat põlve; pidi mängima gildides (majandus-usulikud liidud, millel oli oma kaitsepühak, kirikus oma altar ja vaimulik; nende üritused olid suured ja hullumeelseni pidulikud) Muusikaelu 16. sajandil · Reformatsioon algas pildirüüstega; kirikute ja materjalide hävinemine · 1585 a. jesuiidikolleegium Eesti esimene kõrgem kool · Esimesed eestikeelsed kirikuraamatud · Thomas Busaeus eestikeelse katekismuse avaldamine, esimesed eestikeelsed kirikuraamatud (nootideta) · Wilhelm Buccius kirikuraamat eestikeelsete lauludega (nootidega) · Georg Müller Pühavaimu kiriku juurde kool, koolipoistele koraali õpetamine, eestikeelsed jutlused, alamast soost jutustaja · 1521 a. esimesed misjonärid
Küsimused lk 16 1) Kuidas kajastusid Martin Lutheri usu-uuendusliku liikumise sündmused Eestis? V: Reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute ja kloostrite vara, sh kirjalikke ürikuid ning noodiraamatuid. Protsestantismi ja vastureformatsiooni omavaheline võitlus ja konkurents mõjus hästi meie hariduselule. 1583. aastal avati Tartus jesuiitide residents ja tõlkide seminar, millest sai 1585.aastal jesuiidikolleegium eesti esimene kõrgem kool. Siin anti välja ka esimesed eestikeelsed kirikuraamatud. 2) Millised territoriaalsed muutused toimusid Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda? V: Põhja-Eesti jäi Rootsi võimu alla, Ida-Eest jäi Venemaa valdusse, Saaremaa aga Taanile ning Lõuna-Eesti Poola kätte. 3) Võrdle kujunenud olukorda Lõuna- ja Põhja-Eestis. Anna sellele omapoolne hinnang. V: Lõuna-Eestis taastati katoliiklus. Avaldati eestikeelne katekismus koos lauluraamatu
annaabi.ee 
