Tavaliselt avaldub jersinioos soolepõletikuna, kuid võib levida üle organismi laiali, andes põletikke ka teistes elundkondades. Peale näilist paranemist võivad hiljem tekkida liigespõletikud. Tekkepõhjused ja - mehhanismid Jersiiniad on batsillid, mis võivad taluda ka lühiajalist hapnikupuudust. Nad on paljunemisvõimelised -1 kuni +45°Cjuures, seega kasvavad nad meelsasti ka külmkapitemperatuuril. Jersiiniaid leidub kõikjal: pinnases, vees, toiduainetes, seda kannavad edasi paljud loomad, linnud, roomajad. Haigestumisi põhjustavad vaid mõned jersiiniate alatüübid. Kõige enam on haigustekitajad levinud Skandinaavias ja Põhja-Euroopas. Kõige vastuvõtlikumad jersinioosi suhtes on 1-4 aastased lapsed. Peale haigustekitajate allaneelamist tungivad nad soole limaskesta ning sealt edasi lümfisõlmedesse, kus nad saavad paljuneda
eelkõige sealiha või pastöriseerimata piimatarbides. Tavaliselt avaldub jersinioos soolepõletikuna, kuid võib levida üle organismi laiali, andes põletikke ka teistes elundkondades. Peale näilist paranemist võivad hiljem tekkida liigespõletikud. Jersiiniad on batsillid, mis võivad taluda ka lühiajalist hapnikupuudust. Nad on paljunemisvõimelised -1 kuni +45°C juures, seega kasvavad nad meelsasti ka külmkapitemperatuuril. Jersiiniaid leidub kõikjal: pinnases, vees, toiduainetes, seda kannavad edasi paljud loomad, linnud, roomajad. Haigestumisi põhjustavad vaid mõned jersiiniate alatüübid. Kõige enam on haigustekitajad levinud Skandinaavias jaPõhja-Euroopas. Kõige vastuvõtlikumad jersinioosi suhtes on 1-4 aastased lapsed. Peale haigustekitajate allaneelamist tungivad nadsoole limaskesta ning sealt edasi lümfisõlmedesse, kus nad saavad paljuneda.
koduloomade kaudu, inimene nakatub eelkõige sealiha või pastöriseerimata piima tarbides. Tavaliselt avaldub jersinioos soolepõletikuna, kuid võib levida üle organismi laiali, andes põletikke ka teistes elundkondades. Peale näilist paranemist võivad hiljem tekkida liigespõletikud. Jersiiniad on batsillid, mis võivad taluda ka lühiajalist hapnikupuudust. Nad on paljunemisvõimelised -1 kuni +45°C juures, seega kasvavad nad meelsasti ka külmkapitemperatuuril. Jersiiniaid leidub kõikjal: pinnases, vees, toiduainetes, seda kannavad edasi paljud loomad, linnud, roomajad. Haigestumisi põhjustavad vaid mõned jersiiniate alatüübid. Kõige enam on haigustekitajad levinud Skandinaavias ja Põhja-Euroopas. Kõige vastuvõtlikumad jersinioosi suhtes on 1-4 aastased lapsed. Peale haigustekitajate allaneelamist tungivad nad soole limaskesta ning sealt edasi lümfisõlmedesse, kus nad saavad paljuneda.
annaabi.ee 
