Need suunad olid nii Inglismaal ja Prantsusmaal varasemad, nt Rousseau, kes oli saksa kirjanike ja romantikute vaateid oluliselt mõjutanud. Saksa romantismist räägitakse siiiski kõige esimesena. Kuna romantismile, erit ivarasemale romantismile on omane koolkondlikkus on Saksamaal neid lausa kolm. Esimene neist on Jena koolkond. Koolkondlikkus on teatud mõttes läbimõttestrateegia. Koolkonna abil tutvustatakse oma vaateid. Jenalased suhteliselt palju kirjutasid sellest milline looming olema peab. See oli kultuurilise tõusu ülikool sel ajal. Friedrich Schiller oli üks Jenalaste tõmbenumbreid kes seal ülikoolis loenguid pidas. Tol ajal tuntu huvi ajaloo vastu ja teati palju selle kohta. Schiller oli romantilist tüüpi mässaja. Romantikute biograafias teostub vastuolu millele viitas Locke sajand varem. Novalis, de Tieck , Wilhelm Wackenroden, F.Schelling. Schelling filosoofilise suuna esindaja
Nt reisikiri on tõene lugu, aga 17.saj võis reisikiri olla pettus. ,,Inimene on olemas eostamise momendist peale". Üritab seda lineaarselt jutustada. Aga see ei tule välja, sest kogu aeg tuleb jutustada ka millestki muust. Sentimentalismis see kahtlus jätkub ei ole ainuõige kujutamisviis. Romaani alal tehakse eksperimente. Realismil on palju aspekte. Mida kujutatakse realistlikult? Elu, mingit juppi sellest? Romantiline romaan. Tekkis Jena koolkonnas. Jenalased sattusid mitemti vastuollu Goethega, kes oli Waimaris jõudnud oma hiilgeaja tippu. Wilhelm Maisteri romaan. Romaan, kus keskendutatakse biograafiliselt inimesele, kes alustab eluteed. On segaduses, ei tea, mida peale hakata. Pärast mingit etappi jõuab faustlikule järeldusele,et nüüd on see hetk käes, kus asi on valmis, inimene on küps sisemiselt, leidnud koha ühiskonnas jne. Positiivse lõpuga. Jena romantik Ludvig Thick(?) oli kontaktis inglise romaaniga. Ütles et nii
Prantsuse dateeringud - võimas romantiline liikumine algab alles 1820. aastatel. 12.03.12 JENA KOOLKOND Esimene voolumanifest, ehkki Schlegeli teosed ei tegele ainult kirjandusteemadega. Fr. Schlegel - 1772-1829, mitmekülgne autor. Aeg, kus ühtviisi võrdselt peab tundma nii keelt kui kirjandust. Tegeles algul antiigi uurimistega, tema filoloogiline töö tormi ja tungi vaimus. Kaks ajakirja (Lycum den Schönen Künste), millega jenalased olid seotud, seal artikkel "Kriitilised fragmendid". 1797. aastal oma artikliga revideeris ta oma vaateid. Ja aasta hiljem Athenum "Veel fragmendid"? - elemendid muutuvad veel romantismikesksemaks. Nendes arendab ta välja sellised romantismi põhiprintsiibid, mida me leiame ka hilisemate romantikute töödest. See tähistab kriitilist suhtumist enda varasemate vaadete kohta, langeb kokku üldiste muutustega. Ta järjest eemaldub valgustuslikust hoiakust, mis tähendas