kulmud, peenikesed karmid huuled. Tugeva iseloomuga - iseennast iga hetk valmis ohverdama kodumaa heaks. Nõrga tervisega. * Uvar Ivanovitsh - käib raamatust läbi kui vaikne post, millele toetuda. Sööb palju, suhtleb kohmakalt. Aeglane, "vegeteeriv", paks ja kollane, siiski suht positiivne kuju. * Jegor Andrejevitsh Kurnatovski - 33a. hea haridusega õigusteadlane, kuivalt asjalik ülemsekretär. Mees, kelle isa Jelenale valis. Meeldib Zojale väga, Jelenale üldse mitte. Püsiv ametlik naeratus, kuiv olemus. Austab põhimõtteid, neid kaitsta aga ei suuda. Väikest kasvu ja hea kehaehitusega, korrapäraste näojoontega, lühikesed juuksed, pikk põskhabe, väikesed elavad pruunid silmad, laiad lamedad huuled. * Rondic - bulgaarlane, kes viib Jelena ja Insarovi laiba Balkanile. Teda oodates I. sureb. Romaanis suurema tähtsuseta. Tegevus toimub ühel igaval suvel, kui Stahhovite majas peatub noor kunstnik Shubin ja samas lähedal
enamus inimestest. Ta räägib kui õnnetu on ta ning, et ta tahaks kitarri mängida. Sonja räägib jälle vastupidist, et kui õnnelik ta on ning läheb professorilt mängimiseks luba küsima, ent saab vastuseks ei. Kolmas vaatus. Võõraste tuba Serebrjakovi majas. Jelena soiub, kui igav tal on, et mitte midagi tarka ei ole teha. Sonja soovitab tal tööd teha, kuid teine laidab selle idee maha. Vanja laseb kohe oma huuled käiku ning üritab uuesti Jelenale külge lüüa, ent edutult. Vanja lahkub talle roose tooma. Sonja palub Jelenal, et too uuriks doktorihärra käest, et kas ta armastab teda või siis mitte ning vastasel korral lõpetaks neil mõisas külas käimise ära. Jelena juba teab, et doktor Sonjat ei armasta, ent küsib seda doktorilt põhimõtte pärast ikkagi ning vastus oli nagu arvata oligi. Doktor seletab Jelenale oma maalist, ent tool on peas hoopis mingid muud mõtted. Doktori
Jelena hoolitseb ta eest ennastsalgavalt, viimased aastad võitleb ta elu eest. Vaatamata rängale elule ei olnud nende vahel ühtki tüli. Jelena õde kirjutas emale: ,,Ljusja on kohutavalt muutunud... tema pilgus on selline ärevus, selline kurbus... teda hoiab kogu aeg kohutava pinge all soov võidelda mehe elu eest. ,,Ma ei anna teda ära," ütleb ta, ,,ma kisun ta ellu tagasi." Ta armastab Makat nii meeletult, et see ei ole tavalise armastuse moodi..." MB kirjutas 1933 Jelenale kingitud raamatusse ,,Sina teed koos minuga viimse lennu..." ja teise rmt-sse ,,Aga kui me armastame teineteist niisamuti kui praegu, siis elame üle kõik viletsad lõpud ja tõuseme lendu." Pärast MB surma märtsis 1940 teeb JB kõik, et säilitada, ja hiljem avaldada kogu mehe pärand. Kirjutas MB vennale: ,,Ma teen kõik, mis minu võimuses, et ei kaoks ainumastki tema kirjutatud rida, et tema erakordne isiksus ei jääks tundmatuks... See on minu elu eesmärk ja mõte
annaabi.ee 
