Sonja räägib jälle vastupidist, et kui õnnelik ta on ning läheb professorilt mängimiseks luba küsima, ent saab vastuseks ei. Kolmas vaatus. Võõraste tuba Serebrjakovi majas. Jelena soiub, kui igav tal on, et mitte midagi tarka ei ole teha. Sonja soovitab tal tööd teha, kuid teine laidab selle idee maha. Vanja laseb kohe oma huuled käiku ning üritab uuesti Jelenale külge lüüa, ent edutult. Vanja lahkub talle roose tooma. Sonja palub Jelenal, et too uuriks doktorihärra käest, et kas ta armastab teda või siis mitte ning vastasel korral lõpetaks neil mõisas külas käimise ära. Jelena juba teab, et doktor Sonjat ei armasta, ent küsib seda doktorilt põhimõtte pärast ikkagi ning vastus oli nagu arvata oligi. Doktor seletab Jelenale oma maalist, ent tool on peas hoopis mingid muud mõtted. Doktori ülekuulamisega ühele poole saadud, taipab Astrov midagi ning hakkab räigelt Jelenale külge
Ajakirjanduses mõnitatakse, samas kitsa ringi intellektuaalide jaoks kujuneb M sümboliks. Kirjutab ka näidendi Stalinist, ,,Batum", kuid ka see kukub liiga ausalt välja keelatakse ära. MM: Woland Margaritale: ,,...ärge kunagi ega midagi paluge!Ei kunagi, ei midagi, ja eriti nendelt, kes on teist tugevamad. Nad tulevad ise pakkuma ja annavad kõik ise." Näitleja Bossoi unenäos: lk 209 (silmad ei valeta). 1933 palub MB Jelenal hakata päevikut pidama. MB töötab kuni surmani oma ,,loojanguromaaniga". Raskelt haigena, surm silme ees. Jelena hoolitseb ta eest ennastsalgavalt, viimased aastad võitleb ta elu eest. Vaatamata rängale elule ei olnud nende vahel ühtki tüli. Jelena õde kirjutas emale: ,,Ljusja on kohutavalt muutunud... tema pilgus on selline ärevus, selline kurbus... teda hoiab kogu aeg kohutava pinge all soov võidelda mehe elu eest. ,,Ma ei anna teda ära," ütleb ta, ,,ma kisun ta ellu tagasi
· Marina- vana lapsehoidja Serrrjakovi naine oli väga ilus naine, kes meeldis välimuselt väga paljudele meelstele, nende seas ka Astrovonile ja Voinitskile. Majaelanikud uur naist eriti ei sallinud ning mõnitasid teda järjepidevalt. Serebrjakov ise oli aga vana haige mees, kes hädaldas pidevalt ning talle pidi alailma arsti kutsuma. Kuna arst kais nende juures tihti hakkas heasüdamlik Sonja teda armastama. Sonja ja Jelena leppisid üks pave ära ning Sonja palus Jelenal küsida arsti käest, kas tal ehk mingisugused tunded on tema vastu. Nii naine tegi, südamepõhjas teades, et arsti vastus on kinslasti eitav ja arst armastab hoopis teda. Nii oligi. Õhtul palus Serebrjakov kõiki kokku, sest tal olevat mingi tähtis jutt. Tema tähtis jutt seisnes selles, et ta tahtis mõisa maja müüa ja siis saadud raha laenupaberitesse paigutada, mõne protsendi ees mis üle peaks jääma, umbes paar tuhat tahtis ta osta suvila Soome
annaabi.ee 
