poomine. Frollo veenab meest, et üks peab surema kuna on elanud ning Gringoire nõustub teda aitama. Gringeire veenab ennast, et see oli talle saatuse poolt määratud Esmeralda päästa ja jooksis hulkureid appi kutsuma. Frollo kohtub oma vennaga, kes väidab et kahetseb oma halva õpilase elu, samuti et ei võtnud venna õpetusi kunagi kuulda. Seejärel küsib ta Claude'lt raha, kui too keeldub jookseb Jehan minema ja kuulutab, et liitub hulkuritega. Jehanil on aga veidi raske hulkuritega ühineda. Neil on kiire ettevalmistustega, et pääasta Esmeralda, kui Jehan ütleb, et tunneb hästi katedraali ümbrust, võetakse ta kampa. Kejused, ja neid juhtuv ,,kuningas" Clopin Trouillefou, kuulutavad, et Esmeralda on nende õde ja nad ei lase tal surra. Gringoire ütleb, et oletatavasti on kuningas Louis XI Pariisis, mis ajas hulkurid veel rohkem ärevile, tahtes Esmeraldat päästa kuninga silme all.
poomine. Frollo veenab meest, et üks peab surema kuna on elanud ning Gringoire nõustub teda aitama. Gringeire veenab ennast, et see oli talle saatuse poolt määratud Esmeralda päästa ja jooksis hulkureid appi kutsuma. Frollo kohtub oma vennaga, kes väidab et kahetseb oma halva õpilase elu, samuti et ei võtnud venna õpetusi kunagi kuulda. Seejärel küsib ta Claude'lt raha, kui too keeldub jookseb Jehan minema ja kuulutab, et liitub hulkuritega. Jehanil on aga veidi raske hulkuritega ühineda. Neil on kiire ettevalmistustega, et pääasta Esmeralda, kui Jehan ütleb, et tunneb hästi katedraali ümbrust, võetakse ta kampa. Kejused, ja neid juhtuv ,,kuningas" Clopin Trouillefou, kuulutavad, et Esmeralda on nende õde ja nad ei lase tal surra. Gringoire ütleb, et oletatavasti on kuningas Louis XI Pariisis, mis ajas hulkurid veel rohkem ärevile, tahtes Esmeraldat päästa kuninga silme all.
Vaese jõmpsika vasemat silma kattis soolatüügas, pea oli tal õlgade vahel, selgroog lookas, rinnakorv ulatus ettepoole, jalad olid kõverad; kuid ise näis ta elurõõmus olevat, ja kuigi võimatu oli aru saada, mis keeles ta lällutas, ennustas ta kisa siiski jõudu ja tervist. Kogu seda inetust nähes kasvas Claude'i kaastundmus veel suuremaks. Armastusest venna vastu tõotas ta oma südames seda last üles kasvatada, et kui suuri puudusi ja vigu väikesel Jehanil tulevikus ka poleks, oleksid need selle halastustöö läbi lunastatud. See oli nagu heategude kapital, mida ta oma noorema venna heaks kogus; heategude kogus, mida ta juba ette tema jaoks tahtis varuda juhuks, kui sel väikesel veidrikul kord puudu peaks tulema sellest ainsast rahast, mis kõlbab sissepääsu muretsemiseks paradiisi. Ta ristis oma kasulapse ja pani talle nimeks Quasimodo *, kas tahtis ta sellega päeva