tuhandeni. Jeerikolased õppisid juhtima allikavett, et niisutada põldusid. Hoone seina müüritud koljud võivad viidata surnud esivanemate religioossele austamisele. Catal Hüyük asula sai alguse umbes 7000 aastat eKr. Kuna asula tekkis hiljem siis oli elanike jaoks savinõude valmistamine juba tuntud. Põlluharimise ja karjakasvatuse kõrvalt oli elanike jaoks jätkuvalt tähtis ka küttimine. Catal Hüyük oli erinevalt Jeerikost kindlustamata. Neliknurksed lamedakatulised majad asusid tihedalt üksteise kõrval nii, et majja sisse pääses katusel asuva ava kaudu. Hooned olid seest kaunistatud maalningute ja skulptuuridega, mis kujutasid eelkõige naisi, härgi või härjasarvi ja jahitseene. Arvatakse, et umbes 6000 aastat eKr. elas Catal Hüyük-is 5000-6000 elanikku. 11. Kirjelda Vana-Egiptuse looduslikke olusid? Vana-Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust kuni jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja
sundinud ära kolima. Esialgu elasid inimesed püstkodades, seejärel veidi keerulistemates ümarkodades, mis lubas ehitada vertikaalseid seinu. Seal, kus pinnamood seda võimaldas, elasid inimesed ka koobastes, mis pakkusid tugevat ja kindlat varjupaika. Pärast ajutisi asulaid ja koopaasulaid hakkasid tekkima linnad. Üks maailma vanimaid linnu Jeeriko oli juba 10000 aastat eKr jahimeestele ööbimispaigaks ning hiljem ka elupaigaks. Jeerikost on säilinud siiani 9 m kõrgune torn, ülejäänud linn on hävinud. Maailma vanimate linnade majad olid tavaliselt põletamata - päikese käes kuivanud tellistest ning arheoloogiliste väljakaevamistega on selgunud, et vanade hoonete varemed on tasandatud ning nende peale uued ehitatud. See tähendab, et asustus on olnud püsiv. Maailma ajaloo esimene teadaolev pühakoda asus Eridu linnas ning sellest kasvas aja jooksul välja hiiglaslik templikompleks
kivimajadega. Linn oli ümbritsesid massiivse kivimüüriga ja selle elanike arv võis ulatuda kahe tuhandeni. Peagi õppisid Jeeriko allikavett niisutuseks põldudele juhtima. Asulast on leitud savist naisekujukesi, millest arvatavasti loodeti põlluviljakuse edendamist. Ühe hoone seina müüritud seitse kolpa võivad viidata surnud esivanemate religioossele austamisele. Çatalhöyük Väike-Aasias (tänapäeva Türgi lõunaosas) on Jeerikost mõneti hilisem siinsed 12 järjestikust asustuskihti pärinevad VII V aastatuhandest eKr. Seetõttu oli siinsetele asukatele savinõude valmistamine juba tuntud. Põlluharimise ja karjakasvatuse kõrval oli juba Çatalhöyüki elanike jaoks jätkuvalt suur tähtsus ka karjakasvatusel. Samuti vahendasid nad lähedastes mägedes leiduvat väärtuslikku vulkaanilist kivimit obsidiaani. Jeerikost erinevalt oli Çatalhöyük kindlustamata. Selle nelinurksed lamedakatuselised hooned
annaabi.ee 
