Aivar Uuk 10EH Jeemen Andmed Pealinn: Sanaa Pindala: 527 970 km2 Riigikeel(ed): araabia Rahvaarv: 23 580 000 Riigikord: parlamentaarne vabariik Rahaühik: riaal President: Abd Rabbuh Manþr Al-Hd Ajalugu Jeemen on üks vanimaid tsivilisatsioone Lähis-Idas. Aasia, Aafrika ja Lähis-Ida ristumiskohal paiknev riik sündis praegusel kujul siiski alles 1990. aastal. Vahemikus 12.sai eKr 6.saj valitsesid Jeemenit kuus religiooni, kes rivaalitsesid omavahel või tehti omavahelist koostööd. Põhja-Jeemen eraldus Ottomani impeeriumist 1918. aastal, Lõuna-Jeemen jällegi iseseisvus peale Briti koloniaalvõimu aastal 1967. 1970. ja 1980. aastatel kestnud vägivallaaktsioonide järel ühinesid 1990. aastal Põhja ja Lõuna Jeemen peale mitmeid läbirääkimisi lõpuks ühtseks Jeemeni Vabariigiks. Majandus Jeemeni SKT on 21,66 miljardit USA dollarit (2007) Riigi majandus põhineb naftal, kuid selle
läänes Punane meri, idas Araabia meri, põhjas Omaani laht ja Pärsia laht, lõunas Adeni laht. Ligi 95% Araabiast on kõrb. Poolsaarel on mitmeid suuri liivakõrbeid. Araabia pindala on ligikaudu 3 miljonit km². Punane meri asub Araabia poolsaare ja Aafrika ranniku vahel. Ta pikkus ulatub ligi 2000 kilomeetrini. Suurim laius on 305 kilomeetrit. Araabiast suurema osa hõlmab Saudi Araabia. Araabia maadeks loetakse samuti Jeemenit, Omaani, Araabia Ühendemiraate, Katari ja Kuveiti ning samuti Pärsia lahe riiki Bahreini. Meka Kõige olulisemad ehitised Araabias ja vallutatud maades olid islamiusuliste pühakojad mošeed. Iga mošee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti Araabias õitses käsitöö, kaubandus, teadus ja luksus. Araablased tegelesid ka veel astronoomia ja astroloogiaga.
Punane meri, idas Araabia meri, põhjas Omaani laht ja Pärsia laht, lõunas Adeni laht. Siinai poolsaart ja Mesopotaamiat, st nn "viljaka poolkuu" alasid Araabia osaks ei loeta. Looduslikku piiri põhjas pole, kokkuleppeliseks piiriks peetakse ligikaudu 30. põhjalaiust. Pindala on ligikaudu 3 miljonit km². 2 Araabiast suurema osa hõlmab Saudi Araabia. Araabia maadeks loetakse samuti Jeemenit, Omaani, Araabia Ühendemiraate, Katari ja Kuveiti ning samuti Pärsia lahe riiki Bahreini. Araabiasse kuuluvad ka Jordaania ja Iraagi kõrbealad Jordaania ida- ja Iraagi lõunaosas. Ligi 95% Araabiast on kõrb. Poolsaarel on mitmeid suuri liivakõrbeid. Viimastest suurim on Ar-Rub' al-Khl. 3
paikades, kus ka Kristus viibinud oli. 4. Kes oli Saladin ja millega ta on läinud ajalukku? Saladin oli kurdi päritolu moslem, lihtsa sõjaväelase poeg, kel õnnestus tõusta Egiptuse sultaniks, killustunud islami leer ühendada ning 1187. aastal Jeruusalemm eurooplastelt tagasi vallutada. Alles kolmas ristisõda (toimus 1189–1192) päästis läänlaste võimu täielikust hävingust. Sel ajal hõlmas Saladini sultanaat juba Egiptust, Süüriat, Mesopotaamiat, Punase mere idakallast ja Jeemenit. Kui Saladin 55-aastasena (1193) suri, siis vägev riik langes, kuna tema 17 poega ja teised paljud sugulased ei suutnud võimu omavahel ära jagada. Ristisõdijate hulgas peeti temast lugu kui õiglasest ja armulikust valitsejast, ta oli helde nõrkuste suhtes, usaldusväärne, jumalakartlik, kõigele lisaks suurepärane sõjamees. Olla veel räägitud, et rüütliks lõi ta üks Prantsuse aadlik, justkui oleks olnud tegu kristliku sõjamehega. 5
Kõikides antud riikides on hulgaliselt vaatamisväärsusi, nii modernseid kui antiikseid. Antud töö eesmärk on anda ülevaade Lähis-Ida piirkonna riikidest ning tutvustada nende geograafiat, rahvastikku, kultuuri, majandust, igapäeva elu ja reisimisvõimalusi sihtkohtadesse. Töö eesmärgi saavutamiseks on seatud järgnevad ülesanded: · anda ülevaade Lähis-Ida piirkonnast; · kirjeldada piirkonna riike Kuveiti, Katari, Bahreini, Omaani ja Jeemenit; · kajastada turismimajandust antud riikides; · tuua näiteid vaatamisväärsustest antud riikides. Töö autorid tuginesid töö kirjutamisel Lähis-Ida piirkonda kirjeldatavatele raamatutele, artiklitele ning eesti-ja inglisekeelsetele internetiallikatele, mis pärinevad teadusajakirjade andmebaasidest. Kasutati erialaraamatuid, mille autoriteks olid muuhulgas Kase ja Juust. Töö on jagatud kuueks peatükiks. Esimeses peatükis selgitatakse Lähis-Ida mõistet ning
14 Kui nüüd tagasi tulla tunnustamise protsessist selle poliitika ja probleemide juurde, siis tunnustamise-mittetunnustamise küsimused ei ole tänapäeani kuskile kadunud. Teise maailmasõja järel on tekkinud mitmeid piirkondi, kus tunnustamise küsimus on aktuaalne ja kummitab rahvusvahelist õigust uute ja uute pretsedentidega. Sõjale järgnenud külm sõda jagas maailma ideoloogiliselt kaheks, kuid jagas kaheks ka mõned riigid. Tekkis kaks Saksamaad, Koread, Hiinat, Vietnami, Jeemenit ja isegi Rumeeniat. Külma sõja kõrgpunktis 13 Liventaal, Jüri 1999. Riik ja õigus, põhimõistete õpetus. Sisekaitseakadeemia kirjastus, Tallinn. 14 Samas. jagunes maailm kaheks ka selles, kumba Saksamaad, Hiinat, Koread ja Vietnami tunnustati, kumba mitte. Tänapäeval kütavad kirgi Sahrawi Araabia Demokraatlik Vabariik, Põhja-Küprose Türgi Vabariik (tunnustavad vaid Türgi ja Aserbaidžaan), Tamil Eelam, Mägi-Karabahhia, Transnistria, Lõuna-Osseetia, Abhaasia jne
annaabi.ee 
