kõige paremat kriitikat ● Kuldne 7 oli aastatel 1936–1947 tegutsenud ansambel, mis oli publiku seas kõrgelt hinnatud Eesti džäss- ansambel ● Sving oli 30. aastatel valdav muusikastiil Popmuusika Eestis 1940 ● Moemuusikaks oli jazz ning eriti populaarne sving ● Selle muusika tuntumaid ansambleid oli Rütmikud ● Muutused tõi kaasa 1949. aastal nn külm sõda - kõik läänest tulnu kuulutati halvaks ja kahjulikuks, ning jazzmuusikutel tuli tegutsema hakata nö põranda all Popmuusika Eestis 1950 ● Svingimuusika järgijatest tegutsesid Eestis ansamblid Kuldne 7, Rütmikud ja Miklid ● USAs kerkinud esimene rock'n'rolli tõusulaine möödus Eestist jälgi jätmata Raimond Valgre ● Oli Eesti üks tuntumaid heliloojaid kelle laulud on muutunud üldrahvalikeks lauludeks ● 1930. aastatel esines ta põhiliselt lõbustuspaikades
kohta ei endale ega oma muusikale. Helilooja suri pärast kiiret allakäiku 36-aastaselt. 1940. - 1950. aastad Moemuusikaks oli jazz ning eriti populaarne sving. Selle muusika tuntumaid ansambleid oli Rütmikud, kus mängisid nt Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär (tuntud eelkõige heliloojatena!)jt. Muutused tõi kaasa 1949. aastal nn külm sõda Nõukogude Liidu ja läänemaailma vahel kõik läänest tulnu kuulutati halvaks ja kahjulikuks. Jazzmuusikutel tuli tegutsema hakata nö põranda all. Poliitiline olukord muutus 1956. a. Sel ajal tegutses virtuoosne pillimees, eksperimentaator ja ansamblijuht Emil Laansoo, kes katsetas juba siis stuudios mitmekordset pealemängu. Tema ansambel mängis väga mitmesugust muusikat ja oli saatjaks paljudele lauljatele, kellest hiljem said tuntud solistid. 1960. aastad Popmuusikavoolud Eestis võib sel aastakümnel jaotada kolmeks: jazz, biit, estraad.
Mrkimisvrne oli Rtmikute koosseis, sest kik selle liikmed- Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakr, Gennadi Podelski, Erich Klar, Vallo Jrvi- on hiljem hel vi teisel viisil mjutanud eesti popmuusika arengut. Muutuse ti 1949 aasta, mil algas nn. Klm sda Nukogude Liidu ja lnemaailma vahel. Kik sealne kuulutati halvaks ja kahjulikuks. Keelatud oli mngida saksofoni- Eesti Raadio orkestrist visati vlja kik saksofonid. Ka nimetus muudeti Eesti Raadio Estraadiorkestriks. Jazzmuusikutel tuli hakata tegutsema n-. pranda all. Paljud noored jazzihuvilised koondusid Uno Naissoo eestvedamisel loodud Swing Clubi. Tingimustes, kus juba jazz oli plu all, m uutus rocknrolli tulek E estisse meldamatuks. Kontaktid vlismaailmaga 1950-ndate aastate keskel peaaegu puudusid. Seeprast on mistetav, miks rocknrolli esim ene tusulaine USA -s mdus eesti popmuusikast sinna jlgi jtmata. Mrgatavat mju hakkasid avaldama alles 60- ndate aastate briti biitansamblid.
koosseis, sest kõik selle liikmed- Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vallo Järvi- on hiljem ühel või teisel viisil mõjutanud eesti popmuusika arengut. Muutuse tõi 1949 aasta, mil algas nn. Külm sõda Nõukogude Liidu ja läänemaailma vahel. Kõik sealne kuulutati halvaks ja kahjulikuks. Keelatud oli mängida saksofoni- Eesti Raadio orkestrist visati välja kõik saksofonid. Ka nimetus muudeti Eesti Raadio Estraadiorkestriks. Jazzmuusikutel tuli hakata tegutsema n-ö. põranda all. Paljud noored jazzihuvilised koondusid Uno Naissoo eestvedamisel loodud Swing C lu b ’i. T ingim ustes, kus juba jazz oli põlu all, m uutus rock’n’roll’i tulek E estisse mõeldamatuks. Kontaktid välismaailmaga 1950-ndate aastate keskel peaaegu puudusid. S eepärast on m õistetav, m iks rock’n’roll’i esim ene tõusulaine U S A -s möödus eesti popmuusikast sinna jälgi jätmata. Märgatavat mõju hakkasid avaldama
annaabi.ee 
