modern, modernistlik stiil. · Art deco läikivad, voolujoonelised vormid väljendasid elegantsi ja küllust. Metall oli hinnas - kroom, teras, plaatina, alumiinium, uus moematerjal oli bakeliit. · See aeg oli lärmakas, täis jazzi ja masinate müra. · Moetrende määrasid Coco Chanel ja Elsa Schiaparelli. · Filmitähed - Greta Garbo, Marlene Dietrich, Ginger Rogers, Fred Astaire. · Moodsad tantsud olid charleston ja tango. · Jazzlaulja Josephine Baker vallutas Pariisi. · Art Deco oli stiil suure S-ga. · Stiili iseloomustasid sõnad: geomeetria, läige, sära, värv! · Art Deco arenes eelnevalt valitsenud stiilist Art Nouveau, jättes alles loodusmotiivid, ent avaldades kontseptsioone palju julgemalt, pastelsete asemel eredates värvides, millele lisandusid jõulised geomeetrilised vormid, mis paremini sidusid kunsti ja tööstust.
Kontserdil esinesid Sofia Rubina ja Anna-Liisa Supp. Tegemist oli heategevusliku jõulukontserdiga, mis toimuvad lisaks Kuressaare Laurentiuse kirikule veel 12-nes Eesti kirikus. Sellega toetatakse Eesti südamehaigeid lapsi ja nende vanemaid läbi Eesti Laste Südame Liidu. Solistideks olid Sofia Rubina ja Anna-Liisa Supp. Saksofonil mängis Siim Aimla, kuid osades kirikutes ka Villu Veski. Klahvpille mängis Raun Juurikas ja löökpillidel Hele-Riin Uib. Sofia Rubina on 23 aastane jazzlaulja. Ta on osavõtnud paljudelt lauluvõistlustelt ning ka võitnud palju auhindu näiteks dzässikonkurss «Lady Summertime» Soomes. Anna-Liisa Supp osales saates "Eesti otsib superstaari" ja jõudis finaali. Ta on osalenud ka Eesti eurolaulu valimisel ja saates "Kaks takti ette". Tema stiiliks on house-muusika. Hele-Riin Uib alustas löökpilliõpinguid Tallinna Muusikakoolis. Pärast lõpetamist jätkas õpinguid G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis. Aastal 2004 lõpetas Eesti
jazzi muutuma jälle vabamaks. Pärast Uno Naisso taandumist jäi 70ndatel aastael jazz eesti selgelt rockmuusika varju. Alates 1990.aastast toimub iga-aastane festival Jazzkaar, mis jätkab pärast 1967.aastast ideoloogilise surve tõttu katkenud Tallinna festivalide traditsooni. Üks olulisemaid jazzmuusika propagandiste ja tutvustajaid on Eestis olnud Valter Ojakäär, kes on mitme raamtu, paljude artiklite ja raadiosaadete autor. Hedvig Hanson (s. 1975): Hedvig Hanson on Eesti jazzlaulja, kes kogub kuulsust ka välismaal. Hedvigi ema oli laulja ja isa laulev näitleja, ilmselt sealt see pisik edasi kandunud ongi. Tõrvas sündinud Hedvig elas oma elu esimesed 12 aastat vanaema Annaga. Kaheteistkümneselt kolis Hedvig Tallinnasse ja asus õppima 21. Keskkooli muusikaklassi. Keskkoolis õppis Hedviga 60. Keskkoolis Lasnamäel ning jätkas õpinguid ka Tallinna Lastemuusikakoolis klaveri erialal, mille 1992. Aastal lõpetas hindega viis
juulil 1959. Surma põhjuseks oli maksatsirroos. Kasutatud allikad 1. http://www.vh1.com/artists/az/billie_holiday/bio.jhtml 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Billie_Holiday 3. http://www.cmgww.com/music/holiday/ 4. http://www.pbs.org/jazz/biography/artist_id_holiday_billie.htm 5. http://www.biography.com/search/article.do?id=9341902 6. http://www.answers.com/topic/billie-holiday 5 Kokkuvõte Esimene populaarne jazzlaulja, kes liigutas publikut intensiivse omanäolise bluusiga oli Billie Holiday. Tema muutis jäädavalt Ameerika pop vokaalide kunsti. Peaaegu viiskümmend aastat pärast tema surma on raske uskuda, et ennem Billie esilekerkimist, jazzi ja popi lauljad kandsid harva edasi emotsioone laulmise ajal. Tema hingestatud unikaalne lauluhääl ja oskus muuta igasugune matejal kullaks, tegi Billiest oma aja superstaari. Tänaseks on Holidayst saanud legend, keda mäletatakse tema loovuse ja hääle poolest
annaabi.ee 
