20. juulil andis Jeltsin välja seadluse, millega likvideeriti parteiorganisatsioonid riiklikes ettevõtetes ja riigiasutustes Venemaa territooriumil. Liidulepingu allakirjutamine oli määratud 20. augustile 1991. 29. juunil oli Mihhail Gorbatšovil, Jeltsinil ja Kasahstani presidendil Nursultan Nazarbajevil Novo-Ogarjovos mitteametlik kohtumine, kus lepiti kokku, et pärast liidulepingu sõlmimist vahetatakse välja KGB juht Vladimir Krjutškov, kaitseminister Dmitri Jazov ja peaminister Vladimir Pavlov ning Nazarbajevist saab Nõukogude Liidu peaminister. KGB lindistas selle jutuajamise.Seoses Vene NFSV presidendiks valimisega loobus Jeltsin Nõukogude Liidu rahvasaadiku volitustest. Riigipöörde katse 18. augustil 1991 isoleeriti Gorbatšov Vladimir Krjutškovi poolt juhitud riigipöörajate käsul tema suveresidentsi Krimmis. Järgmisel päeval teatati, et Gorbatšovi volitused presidendina on läinud üle asepresident Gennadi Janajevile.
Seda korrati ka samal päeval aset leidnud pressikonverentsil, kus Janajev oli niivõrd närvis, et kõne ajal ta käed värisesid. Pavlovit polnud üldse kohal, sest ta oli purjus. Tegelikuks riigipöörde läbiviijaks oli seega Pugo, kes soovis seda teha siiski võimalikult veretult, lootes, et rahvas hakkab neid toetama. Lisaks Pugole, Janajevile ja Pavlovile olid putšiga liitunud ka KGB juht Vladimir Krjutškov ning kaitseminister Dmitri Jazov. Kokku oli Erakorralise seisukorra komiteel 8 liiget. Sõjavägi toodi Moskva tänavatele ning anti käsk arreteerida Jeltsin ja teised reformimeelsed. Kuid putšiste tabas ebaõnn, sest Jeltsinit ei õnnestunud arreteerida ja Moskvas olevate väeüksuste juhataja Gratšov läks Jeltsini poole üle. Ka enamik liiduvabariike ei toetanud riigipöördekatset ja nii saadeti nende vastu sõjavägi. Kõige suuremad väekontingendid saadeti Eesti, Läti ja Leedu vastu
märts – rahvusvaheline naistepäev, esimene ülestõusmispüha (liikuv püha), 9. mai – rahupäev, maikuu teine pühapäev – emadepäev, 14. juuni – üldrahvalik leinapäev (stalinlike repressioonide ohvrite mälestamise päev), 16. november - taassünnipäev. 21. oktoober K. Päts maeti Tallinna Metsakalmistule kodumulda. 22. oktoober EV ÜN-i seadus Eesti Vabariigi majanduspiiri kohta. 19. Dmitri Jazov tunnistas, et Nõukogude armee on hävitanud Baltikumis nn fašistlikke detsember monumente. 20. Kopenhaagenis avati Balti informatsioonikeskus, samas kohtusid Põhjamaade ja detsember Balti riikide välisministrid. 1991 Moskvas kirjutati alla Vene NFSV ja Eesti Vabariigi poliitilisele lepingule ning 12. jaanuar majandus- ja kultuurialase koostöö kokkuleppele.
annaabi.ee 
