http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
Tekkisid kiiresti vastuolud. 1889 teine katse arendada rahvusvahelist koostööd. Pariisis tuli kokku asutamiskongress, millest võtsid osa 20 riiki 1. mai sai rahvuspühaks. Hakkasid koos käima iga 2-4 a tagant. Koos käidi kuni 1. MSini. 1916 läks teine internatsinaal laiali. 1910 toimus selle raames sots naiste konverents, kus võeti vastu otsus rahvusvahelisest naistepäevast. Keskklassid püüdsid tööliseid oma tegevusse kaasata. Kuulsamad juhid Jules Guesde ning Jean Jaures. Saksamaal Karl Liebknecht, Itaalias Filippo Turati. Kõik olid kõrgema haridusega. Fabiaanlaste ühing?? Saksamaal ja Prm-l sots parteid lähtusid marksismist. Oli raskus töölisklassi kaasa tõmmata. Õhutati nende revolutsioonimeelsust jne. La Saille'i liikumine Saksamaal??? Marksismi kehtestamine polnud nii lihtne. Sotsliikumine segunes anarhistidega. Anarhistid nägid terrorit ja kaost oma pol võimurelvana. Olles väga mitmes puntkis ühistel arusaamadel sotsialistidega
naistepäevast. Algselt oli naistepäeva eesmärgiks austada naistöölisi. Algslet kuupäevaks 19.märts, kuid 1914a hakati tähtistama 8.märtsil. Peamised põhjendused, mis välja on toodud olid toimunud naistööliste väljaastumised kehva olukorra vastu. Ka II Internatsionaal ei saavutnaud olulisi tulemusi. 19.sajandi II poolde jäävad sotsialistlike parteide asutamised. Toimus praktiliselt kõikjal Euroopas jõukate keskklassi poolt, isegi kodanluse poolt. Guesde ja Jaures, Turati, Liebknecht, Bebel. Pigem oli neil raskusi, et tööliskonda kaasa tõmmata ja pidid tegema palju agitatsiooni. Sotsialistlik liikumine tuli ülevaltpoolt, mitte altpoolt. Saksamaal oli üheks nimekamasks spotsialistliku liikumise juhiks kujunes Ferdinand Lasalle,kes asutas 1863a Presimaal Üldise Saksa Tööliste Ühing(??). Lasalle oli mõnedes punktides Marxile sarnane: vihane kodanluse peale. Lasallleõi ei saa pidada marksistiks, sest
1. mai on töölisrahva püha (seotud ühe terroriaktiga). 1914 hakati tähistama naistepäeva rahvusvaheliselt 8. märtsil (algselt 19.märts), päeva, mil naistöölised välja astusid. Sealt edasi arutati juba naiste hääleõigust. Sotsialistliku parteide juhid Euroopas (Jules Guesde, Jean Jaurès, Karl Liebknecht, A. Bebel, Filippo Turati). Keskklassid püüdsid tööliseid oma tegevusse kaasata. Kuulsamad juhid Jules Guesde ning Jean Jaures. Saksamaal Karl Liebknecht ja A.Bebel, Itaalias Filippo Turati. Kõik olid kõrgema haridusega. Sotsialistlik liikumine Saksamaal (Ferdinand Lassalle, lassaliaanid, Üldine Saksa Töölisühing). Saksa Sotsiaaldemokraatliku Partei moodustamine ja Gotha programm (Marxi kriitika), Erfurti programm. Lassaliaanid- (Lassalle)- Üldise Saksa töölisühingu looja, et kukutada kapitalistid. Tema lahknevus Marxist- Lassalle meelest tuli demokr kasvatada, Marx tahtis revol ja ei näinud riigil kohta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
