loodust selle loomulikkuses. · Traagilised finaalid! · Tugev didaktiline hoiak, grotesk ja satiir, jõuline, efektne huumor · Huumor heatahtlik nali. Hüperbool liialdused. Satiir otsekohene, terav nali. Grotesk-jämekoomiline käsitlus, must huumor Looming lastele · 1906 ,,Pambu Peedu", ,,Seene Mikk", ,,Piripilli Liisu" · 1918 ,,Nina-Jass" ja ,,Näpp-Mall", ,,Lõhkiläinud Kolumats" · 1920 ,,Loomade mäss" · 1921 ,,Jaunart Jauram" · 1922 ,,Summi-Supsu sekeldused" · 1933 ,,Kill Martuse lihavõtted" · 1935 ,,Kill Martus koolis" Ümberjutustused lastele · ,,Kalevipoeg", ,,Suur Tõll" · ,,Kaval-Ants ja Vana-Pagan", ,,Matsi poeg Mats" · ,,Ants oli väikene saunamees", ,,Kuidas seitse rätsepat Türgi sõtta läksid" ,,Pambu-Peedu" · Pambu-Peedu ajas pideval suu ja silmad pärani. Kord tulid mustlased ja nende neeger, kes neelas elus kanu, oli ära surnud
ebakoht on ilmas" ,,pahad lapsed". Mõttekordus meie miisu tiisukene Alliteratsioon )sõna alguskaashääliku kordus samas lauses vvärsis nt väike väsind... tipsi tapsi, niine nääne... Assonants (täishäälikukordus pearõhusilpides) upa upa oalilli uni tuleb ullikene Külakujundid tibinal tabinal kribinal krabinal. K.A.Hindrey 1906 pambu peedu; seene-mikk; piripilli-liisu 1918 nina-jass ja näpp-mall 1919 lõhkiläinud kolumats 1920loomade mäss 1921 jaunart jauram 1922summmi-sulpsu sekeldused 1933 kill martuse lihavõtted 1935 kill martus koolis tema lasteloomingut isel- tugev didaktiline hoiak; grotesk(jäme koomika mis ühendab vastastike nähtusi) ja satiir(terav pilge); JÕULINE EFEKTNE HUUMOR. E.Enno(nim oma lasutelaule lillelalerateks) 1902-1907 avaldas mõned luuletused ajalehtedes 1983-4"üks rohutirts läks kõndima" 1957 valikkogu ,,üks rohutirts läks kõndima" Liigitus e.
populaarsete pilkeajakirjade "Sädemed" asutajaks (1905) ning "Kratt" toimetajaks (1924-1926). Pseudonüümi Hoia Ronk all kirjutas suurel hulgal reisikirju, mitmesuguseid vesteid ja följetone. Esimese maailmasõja aegset Euroopat meenutav "1914. Reisipildid" (1924) kujutab endast vahetute, töötlemata reisimärkmete raamatut. Hindrey oli kuulus lasteraamatute autorina ja piltide joonistajana. Tema raamatuid "Lõhkiläinud Kolumats", "Nina-Jass ja Näpu-Mall" (1918), "Jaunart-Jauram" (1921) teati palju peast. Ilukirjandusega hakkas tegelema vanemas eas, 1920. aastate lõpul, debüteeris ajakirjas "Looming" jutustusega "Kunstikool" (1929), millest arenes välja 5-köiteline sari "Minu elukroonika" (1929- 1931). Järgneval kümnendil kujunes eesti kõige omapärasemaks prosaistiks ja hinnatud novellimeistriks. Tegevus karikaturistina Karikatuurilooming arvustab tsarismi, baltlust ja tõusiklust ning joonistuslaad kõneleb "Simplicissimuse"
Distantseerudes oma aja elulähedusnõuetest ja biologismist ning eelistades valiku teel peenendunud vaimu, andis Hindrey põhjust süüdistada end härrasmoraalis. Ent Hindrey jaoks ei tähendanud moraalne ülimuslikkus ülbust, vaid kaastunnet vähemate vastu. Elu oli ta vastuolulise isiksuse jaoks suur seiklus, kus igal on oma roll, sest ta ei arva, et kord päritut hõlpsasti muuta saab. Omas ajas olid väga populaarsed Hindrey koomiksilaadsed lasteraamatud, nt "Pambu-Peedu", "Jaunart Jauram", "Lõhkiläinud Kolumats" jt. Novellikogud: "Välkvalgus" (1932), "Armastuskiri" (1933), "Sigtuna having" (1937), "Südamed" (1938) ja "Hukatus Mälaril" (1939). Romaanid: "Urmas ja Merike" (19351936), "Loojak" III (1938), "Sündmusteta suvi" (1937), "Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka" (1939), "Taaniel Tümmi tähelend" (1942). Kirjutanud ka näidendi "Raidaru kirikumõis" (1935); lühibiograafiaid ("Admiral Johan Pitka") ja populaarteaduslikke raamatuid.
annaabi.ee 
