60 50 40 30 20 10 0 Järeldused Järeldusteks võib öelda, et populaarsemateks sõnadeks olid: "on", "ja", "mis", "ei", "toid Ma sain teada, et tervelt ühe lehekülje peale kasutati sõna "on" 56 korda, ning kuna leh tatistiline lühiuurimus: kui palju kasutatakse mingeid teatud sõnu nad. Seda on hea lihtne teha. a saada mitu korda on mingit kindlat sõna kasutatud. Otsisin välja 20 populaarsemat sõna -kasulikud-toitained-jattes-alles-tuhjad-kalorid aja sul sest suur ning kuid hävitab kerge 13 12 11 8 8 7 6 6 POpulaarsemad sõnad vaid on
1. Miks utles Agamemnon Achilleusele: " Ajalugu maletab kuningaid. Sinu nimi kirjutatakse liivale!" ja kas tal oli oigus? Achilleus laks Trooja sodalastele vastu oma meestega ja ilma kuninga loata, jattes koik teised sodalased kaugele seljataha. Tema eesmark oli suuresti see, et ajalugu jaaks teda maletama ning temast raagitaks ka aastatuhande parast. Agamemnon see kaik ei meeldinud ja ta utles Achilleusele , et ta voitis kull lahingu, kuid mitte tervet soda ning Achilleus kui uksik sodalane ei jaa kellegile meelde. Agamemnon arvas, et meelde jaavad vaid need, kes sodalasi juhivad. Arvan, et Agamemnonil ei olnud oigus, sest inimesi
võeti õigadele ühte külge pidi, kanti suurrätte diagonaalselt kokkumurtuna. 6 Juukseid kammisid nii naised kui neiud otselahku. 19.saj. esimesel poolellasti juuksed lahtiselt õigadele langeda. Sajandi teisel poolel hakati neid kahte patsi palmitsetult ümber pea, sajandi lõpul kuklas sõlmes kandma. Neiude peaehteks oli pärg. Pärja aluseks oli 2-3 sõrme laiune höövlilastudest võru, mis kaeti siidriidega või -lindiga, jattes lindiotsad kuklast rippu. äärtele kinnitati kardpitsist või -pealast kaunistusribad, tressid. Pärjavõrusid olnud müügil, 15 kop. tükk. Pärdi kandsid Ida-Virumaa neiud kaua, veel 1870. aastatel. Mitmel välitöödel küsitletu emal olnud laulatusel pärg peas. Abielinaiste traditsiooniliste peakatete eri vormide poolest on Kirde-Eesti rikas. Kreutzwald on loetelu järjestanud järgmiselt: rätt, pearätt ehk linakas, v5rutanu, tutik, harjakas, teravtanu. 19.saj
aastaajale. Mussoon tekib seeparast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval maaral. Suvel on maismaa soojem, mistottu kujunevad seal valja tousvad ohuvoolud, mis moodustavad pusiva madalrohkkonna. Seetottu toimub pidev ohuvool merelt maale, mis toob endaga kaasa ookeanivee aurustumise tottu suure niiskusesisaldusega ohu, mis pohjustab tugevaid sademeid. Talveperioodil on asi vastupidine, maa on kulmem kui meri, mistottu puhuvad tuuled merele, jattes talveperioodil mussoonkliimaga alad sademeist ilma. katabaatiline tuul- kulm ohumass liigub raskusjou mojul korgemalt madalamatele aladele ning tekitab kurusid ning orgusid labides tugevaid kulmasid kuivi puhangulisi tuuli. Vaga sagedased ka Antarktika ja Gröönimaa jaavaljade kohal. geostroofiline tuul- tekib siis kui baariline gradientjoud ja sellele vastassuunaliselt mojuv Coriolisi joud on tasakaalus. Nende joudude koosmojul kujuneb valja geostroofiline ehk baariline tuul, mis tahendab
33) Kas arvutused tuleb esitada teksti sees? - Ei- eraldi real Arvutused tuleb esitada reeglina eraldi real joondusega vasakule, mitte teksi sees. 34) Kas töö iseseisvaid põhiosi(sisukord, sissejuhatus, uus peatükk, kokkuvõte, viidatud alikad, resümee) alustatakse uuelt lehelt? - Jah Too iseseisvaid pohiosi (sisukord, sissejuhatus, uus peatukk, kokkuvote, kirjanduse loetelu, resumee) alustatakse uuelt lehekuljelt, jattes ette neli tuhja rida (Times New Roman kirjasuurus 12 punkti, reavahe 1,5 ja loiguvahe 0) voi maaratakse pohiosa pealkirja ette 96 pt loiguvahe. 35) Kui internetiallikal ei ole aastaarvu märgitud, siis tekstisisesel viitamisel… - Lisatakse allika viimase vaatamise aeg 36) Tabelil on… - pealkiri 37) Teoreetilise käsitluse math peab diplomitöös olema vähemalt… töö sisulise osa mahust. - 1/3
tihendataksemetallvardaga(O 15mm)25 korda sorkides pind tusandatakse kelluga. VoIm tdstetakseettevaatlikult[les. M66detaksebetoonisegukoonusevajum (k6ryuse BtoonisgukatseAbramsi koonusega vfienemine omaraskusemdjul tarssentimeetrites). on toodudpunktis 5.3.I . Juhul kui koonusevajum ednebett antus! tuleb segukoostistkonigeerida: o kui koonsuevajum on vAiksemetteantust:suurendalakse veeja tsemendikogust jattes vesi-tsementtegurimuutumatuks o kui koonsuevajum on snuremettieanhrst;$urendalakseliivaja killustiku kogust segusjiittes tiiva ja killustiku vahekormkonstantseks. 4.3.2Kiyistunud betootri survetugevusekontroll Betooni survetugevuse kontrolliks valmistataksesegust3 kalsekuupiservapikkusega I 00mm.SegutdstetakseeelDevahmiiidtud vormidessening tihendataksevibrolaual. Seguvibreeritaksetfiieliku t'rheneniseni,s.okui dhumulleeuamei eralduja katsekeha pimale on tekkinud tsemendikiht
annaabi.ee 
