kirstu kuju selles kontekstis väga tähtis. Seega tänu oma kujule annab ripats siiski selgesti oma mõtte edasi. Leinaehe näiteks sai väga populaarseks pärast kuninganna Victoria abikaasa Prince Alberti surma. Victoria oli nii laastanud pärast Alberti surma, et ülejäänud elu jooksul, 40 aastat, oli ta riietatud leinarõivastesse. Leinariietuse juurde valis Viktoria musta värvi leinaehteid, tavaliselt olid nad valmistatud mustast jaspist, kuid must jaspis oli võrdlemisi kallis materjal ning must klaas sai populaarseks alternatiiviks, sest see oli kättesaadavam, odavam ja lihtsam töödelda. Teised populaarsed materjalid leiaehe valmistamiseks olid Onyx, vulkaniit, gutaperts ja tamm. Niimodi tekkis mõiste Victorian jewellery. 2 Surm oli Läänemaailma kunstis armastuse loomulik vaenlane kuni hilise 19. sajandini. Pärast võib aga näha, et surm kunstis muutus sensuaalseks õndsuseks. Oma töös "Love beyond Death
koht oli mesindusel. Papüürus Kuigi kohapeal kasutati näiteks palme, oli suur puudus puidust, mida toodi sisse Liibanonist. Papüürus-lõikheina saadi Niiluse deltast ning seda kasutati mitmel otstarbel. Eriti tähtis oli avastus, et selle säsist saadavat papüürust saab kasutada kirjutusmaterjalina. See võimaldas välja kujundada keeruka riigiaparaadi ja halduse. Maavarad Egiptuses ei olnud palju maavarasid, kuid idapoolsel kõrbealal leidus karneooli, granaati, jaspist, mäekristalli, amasoniiti, kulda ja hõbedat. Siinai poolsaarel ja idakõrbes leidus rikkalikult vaske, kuid pronks võeti kasutusele alles Uue riigi ajal. Söögisoodat, keedusoola ja pesusoodat kasutati mitmel tööstuslikul otstarbe. Kvartsist valmistati klaasi. Palju leidus lubjakivi ja liivakivi, millest rajati monumentaalehitisi. Samuti leidus graniiti, basalti, dioriiti, doleriiti, alabastrit, serpentiini ja talki, mida kasutati mitmel otstarbel
sammas oli ruudukujulise ristlõikega massiivne post. Ümarad sambad olid tavaliselt kaetud reljeefidega ( egiptuse reljeef on sissekraabitud reljeef ) või kujutasid pillirookimpu. Kapiteelid moodustusid pillirookimbust või kujutasid endast kas suletud või avatud lootosõit. Egiptlaste peamiseks ehitusmaterjaliks oli (eeskätt haud- ja templiehitiste juures ) kivi. Kõige rohkem kasutati lubja- ja liivakivi, aga ka mitut värvi graniiti, dioriiti, basalti, profüüri, alabastrit ja jaspist. Laialt levinud ehitusmaterjal oli savi, millest osati toortelliseid valmistada juba dünastiaeelsel ajal, hilisemal perioodil ( Uue riigi ajal ) kasutati enamasti põletatud telliseid. Ehituseks sobivat puitu kasvas Egiptuses vähe, seda veeti sisse mujalt ( Liibanonist seedrit, Süüriast kiliikia mändi , Nuubiast musta puud ) ning oli seetõttu kallis. Linnakultuur kujunes Egiptuses välja varakult, siiski on linnaehituse ajalugu säilinud
annaabi.ee 
