edaspidi ka peatükid eugeenikast ja natsimeditsiinist) Rassism on inimkonna jaotamine erinevateks, eri arengu-/ühiskondlikul, kultuurilisel tasemel olevateks rassideks. Evolutsiooniteooria (19. sajandil) pani rassimi oma aja teaduskonteksti inimene on ahvist arenenud, kusjuures mõned inimtüübid oleksid mööda Olemise Ahelat justkui rohkem liikunud. Antropoloogiateadusega seoses käsitleb konstitutsiooni teemat eesti keeles Valdar Parve. Lähtudes K. Jaspersist, kirjutab ta, et konstitutsiooni mõiste hõlmab morfoloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised seosed. Parve toob esile ka konstitutsiooniõpetuse laiema käsitluse, mille kohaselt mõistetaks "konstitutsioonina inimeste eripärasust, nagu see ilmneb nende pärilikkuses, mis keskkonnast pärit mõjude ahelana "lahti rullub"". Uurides rasse ja rahvaid, olid naised teadlastele oluline uurimismaterjal. Omaaegsed
seoseid väliste, morfoloogiliste, ja silmale nähtamatute, kuid oluliste nt kalduvus haigustele ,,sisemiste" tunnuste vahel. Märksõnaks on KONSTITUTSIOON kehaliste (somaatiliste) tunnuste kompleks, mis oleks sisuliselt kaasa sündinud, ning peaks viitama teatavate tõenäolisuse reeglite alusel indiviidi pärilikult iseloomustavatele omadustele või soodumustele. Antropoloogiateadusega seoses käsitleb konstitutsiooni dr Valdar Parve. Lähtudes K. Jaspersist, kirjutab ta, et konstitutsiooni mõiste hõlmab morfoloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised seosed. Parve toob esile ka konstitutsiooniõpetuse laiema käsitluse, mille kohaselt mõistetaks "konstitutsioonina inimeste eripärasust, nagu see ilmneb nende pärilikkuses, mis keskkonnast pärit mõjude ahelana ,,lahti rullub"". Parve hoiatab panemast võrdusmärki konstitutsiooni ja genotüübi vahele. Samuti ei pea ta õigeks võrdsustada konstitutsiooni ja fenotüüpi
morfoloogiliste, ja silmale nähtamatute, kuid oluliste nt kalduvus haigustele ,,sisemiste" tunnuste vahel. Märksõnaks on konstitutsioon kehaliste (somaatiliste) tunnuste kompleks, mis oleks sisuliselt kaasa sündinud, ning peaks viitama teatavate tõenäolisuse reeglite alusel indiviidi pärilikult iseloomustavatele omadustele või soodumustele. Antropoloogiateadusega seoses käsitleb konstitutsiooni teemat eesti keeles Valdar Parve. Lähtudes K. Jaspersist, kirjutab ta, et konstitutsiooni mõiste hõlmab morfoloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised seosed. Parve toob esile ka konstitutsiooniõpetuse laiema käsitluse, mille kohaselt mõistetaks "konstitutsioonina inimeste eripärasust, nagu see ilmneb nende pärilikkuses, mis keskkonnast pärit mõjude ahelana "lahti rullub"". Parve hoiatab panemast võrdusmärki konstitutsiooni ja genotüübi vahele. Samuti ei pea ta õigeks võrdsustada konstitutsiooni ja fenotüüpi.
annaabi.ee 
