Samuti oli ta õiguspüüdlik ja aus. 1844. aastal läks ta Kaasani ülikooli ja algul õppis seal idamaakeeli, hiljem õigusteadust. Ta ei kohandunud ülikooli eluga ja seetõttu otsustas end sealt välja arvata. Põhjenduseks tõi halva tervise ja kodused asjaolud. Venemaa ülikoolides valitses tol ajal igavus, bürokraatia jms. Ta tundis, et akadeemiline haridus polnud tema jaoks. Pärast ülikooli läks ta oma mõisa Jasjana Poljanasse. Tal hakkasid aastatepikkused õige elu otsingud, ootused ja pettumused. Tema kirjanikuaastaid hakatakse lugema 1851. aastast, kui ta hakkas kirjutama ,,Minu päeviku lugu". See teos jäi lõpetamata, aga hiljem sai see teoks tänu teosele ,,Eilse päevalugu". Koos vend nikolaiga läks ta ka Kaukaasiasse sõtta. Kaukaasias sai alguse tema korrapärane kirjanikutöö. 1852. aastal ilmus tal autobiograafiline triloogia pealkirjadega ,,Lapsepõlv", ,,Poisiiga" ja ,,Noorus"
Samuti oli ta õiguspüüdlik ja aus. 1844 läks ta Kaasani ülikooli ja algul õppis seal idamaakeeli, hiljem õigusteadust. Ta ei kohandunud ülikooli eluga ja seetõttu otsustas end sealt välja arvata. Põhjenduseks tõi halva tervise ja kodused asjaolud. Venemaa ülikoolides valitses tol ajal igavus, bürokraatia jms. Ta tundis, et akadeemiline haridus polnud tema jaoks. Pärast ülikooli läks ta oma mõisa Jasjana Poljanasse. Tal hakkasid aastatepikkused õige elu otsingud, ootused ja pettumused. Tema kirjanikuaastaid hakatakse lugema 1851. aastast, kui ta hakkas kirjutama ,,Minu päeviku lugu". See teos jäi lõpetamata, aga hiljem sai see teoks tänu teosele ,,Eilse päevalugu". Koos vend nikolaiga läks ta ka Kaukaasiasse sõtta. Kaukaasias sai alguse tema korrapärane kirjanikutöö. 1852 ilmus tal autobiograafiline triloogia pealkirjadega ,,Lapsepõlv", ,,Poisiiga" ja ,,Noorus"
ja sõltumatu käitumisega, jonnakusega, julgusega ja uhkusega. Samuti oli ta õiguspüüdlik ja aus. 1844. aastal läks ta Kaasani ülikooli ja algul õppis seal idamaakeeli, hiljem õigusteadust. Ta ei kohandunud ülikooli eluga ja seetõttu otsustas end sealt välja arvata. Põhjenduseks tõi halva tervise ja kodused asjaolud. Venemaa ülikoolides valitses tol ajal igavus, bürokraatia jms. Ta tundis, et akadeemiline haridus polnud tema jaoks. Pärast ülikooli läks ta oma mõisa Jasjana Poljanasse. Tema kirjanikuaastaid hakatakse lugema 1851. aastast, kui ta hakkas kirjutama ,,Minu päeviku lugu". See teos jäi lõpetamata, aga hiljem sai see teoks tänu teosele ,,Eilse päevalugu". Koos vend Nikolaiga läks ta ka Kaukaasiasse sõtta. Kaukaasias sai alguse tema korrapärane kirjanikutöö. 1852. aastal ilmus tal autobiograafiline triloogia pealkirjadega ,,Lapsepõlv", ,,Poisiiga" ja ,,Noorus". Kokku moodustavad need terviku. Ta toetus enda
annaabi.ee 
