aastal, neli aastat hiljem sai Järvist orkestri koosseisuline dirigent ja 1963. aastal peadirigent. o ERSO algpärane nimetus oli Eesti Raadio SO, kuid Neeme Järvi algatusel sai orkestri nimeks Eesti Rahvus Sünfooniaorkester. o Neeme Järvi ja ERSO esituses on kõlanud väga paljude Eesti heliteoste esiettekanne, sh. Arvo Pärdi I sünfoonia, III sünfoonia( pühendatud Neeme Järvile). KASUTATUD ALLIKAD http://www.erso.ee/neeme-jarvi/ http://www.erso.ee/2014/09/eesti-riiklik -sumfooniaorkester-ja-maestro-neeme-jarv i-avavad-hooaja / http:// et.wikipedia.org/wiki/Neeme_J%C3%A4rvi http://www.neemejarvi.ee/ TÄNAME VAATAMAST !
Loodan, et see referaat andis Teile hea ettekujutuse Neeme Järvist, tema elust, tema loomingust. 10 5. Kasutatud kirjandus http://www.maarikajarvi.com/default.asp?action=0&id=1&type=100001 http://et.wikipedia.org/wiki/Neeme_J%C3%A4rvi http://en.wikipedia.org/wiki/Neeme_J%C3%A4rvi http://www.neemejarvi.ee/bioest.html http://www.neemejarvi.ee/jarest.html http://www.concert.ee/neeme-jarvi-uued-cd-d-on-plaaditurul-ja-meedias-menukad http://www.google.ee 11
aljas, sm haltija, vadja altõõ, haltialain, haltiaz (vt nt vesi-haltiain, vesi-haltias, vesi-haltialain, meri-haltiaz, järvee haltiaZ, õjaa haltiaZ, lähte haltialain, lähtie altõõ). Arvat. gooti laen (vt haldan, sks halten). · eesti emandad-isandad, peremehed-perenaised. Vt liivi lu'm-jema, u'd-jema, tuul-jema, tu'l-jema~äämä, soona-jema, mõtsa-iza; suo-äämä jne. Vadjas: vesi- emä, vesi-ämmä; jõgõõ-emä, jarvi-emä, jarvi-isä, järvõõ peremmeeZ, · vadja jarvi-pappi, saunapappi, saunamakko, saunapekko. Metsahaldja terminoloogiat lms rahvastel: · Eesti: metshaldjas -hallijas, -halgjas, -alijas; metsaisa, metsaema, metsavaim, metsavalitseja, metsakuningas · Vepsa: mecan izhandaizhed, mecan emägaizhed, mec izhand ja toine pol; I. Vinokurova: mec > mechiin'e, korbhiin'e > metsamez > mecizand, mecemag, meclapsed; kukeri (< sm kekri, köyri)
taevajumaluse olemuse kohta. Vana mees: eestis kõu, äi. soome karjala ukko. vadja ukou jürü piksemürin. Deskriptiivsõnad: pikne pikk, pitkäinen, välk välkuma, vadja jürü (müristama) Jumalad 58. Iseloomusta eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste haldja-terminoloogiat. Jumo tüvi sõnast jumal. Väljend haldjas ja selle derivatsioonid tõenäoliselt laen germaani keeltest. Emandad ja isandad, tuuleema. Vadja jarvi-pappi. 59. Kuidas on seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Too esile põhimõtted, mille alusel on hirmutusolendeid loodud. Usundilise maailmapildi teisenedes muutub tõsiseltvõetav mütoloogia lastemütoloogiaks. Hirmuolendid on agressiivsed laste suhtes, nad on lokaliseeritud (teatud kohta ei tohi minna) ja kurja välimusega (hambad, küüned). Fiktiivsed hirmutusolendid on mütoloogia jäänukid, mida ei võeta enam tõepähe, kuid mida kasutatakse laste hirmutamiseks. 60
’jumou’(jumal), väljend ’jumalanheboina’ (vikerkaar, ’jumala hobune’) 58. Iseloomusta eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste haldja-terminoloogiat. Eesti ’haldjas’ vadja ’haltialain’ arvatavasti germaani laen. LMS rahavastel tuletatud jumalast nt lsuri ’maajumala’( vrd maarahvas), liivi tuul-jumal, moo-jumald, üks kaitsehaldjanimetusi. Eesti emandad-isandad nt liivi tuul-jema(tuuleema), jarvi- isä(järveisa), vadja jarvi-pappi. 59. Kuidas on seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Too esile põhimõtted, mille alusel on hirmutusolendeid loodud. Lastemütoloogia koosneb peamiselt hirmutusolenditest? Hirmutusolendil on pedagoogiline eesmärk. Soovib lapsele halba/ käitub ta vastu agressiivselt. On lokaliseeritud, st ühes kohas nt Kaevu- Hans jne. Hirmutusolendid on lastemütoloogias peamisel kohal. Lastemütoloogial on
annaabi.ee 
