" mtles Andres. Taha ji Leningradi vaksal, kuhu tulevad rongid Tallinnast. Vasakule - Jaroslavli vaksal, ja vastu, le vljaku - Kaasani vaksal. "Meil Tallinnas on kigest ks vaksal, aga siin - 9." - meenutas Andres. Nad lksid autosse, panid asjad pagaznikusse ja sitsid. See oli ilus Mercedes - esinduslik klass. "Hsti elvad moskvalased" mtles Andres, kui istus masina salongi. ---------------------------- marinaja rostsa - moskva rajooni nimetus jaroslavli vaksal - vaksal, kust lhevad rongid Jaroslavlist ja teistest venemaa kagupoolsetest linnadest Kaasani vaksal - vaksal, kust lhevad rongid Kaasanisse ja teistesse ida- Venemaa linnadesse
1938. toimus 11. üldlaulupidu , mille kavas oli 2 Ernesaksa laulu, mida ta ise juhatas. 1941. mobiliseeriti mees Venemaale. 1942. asutati Jaroslavlis Eesti kultuuritegelaste koondis, nimega ERKA (EestiNSV Riiklikud Kunsti Ansamblid). Sinna moodustati koore ja sümfooniaorkester. Eesmärgiks rindel sõdurite meelt lahutada. Pärast Eesti taasokupeerimist asus G. Ernesaks elama Tallinnasse. Oli RAM-i dirigent. Koor, mis sai alguse Jaroslavlist. Oli kõikide sõjajärgsete laulupidude organisaator. (1947 esimene laulupidu pärast sõda). Töötas Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimis õppejõuna. Eri Klas oli tema üks õpilane. Samuti kirjutas mees raamatuid mälestuste põhjal. Looming: Esikohal koorilaulud. (200 koorilaulu). Tegi oma lauludest erinevaid seadeid, et kõik saaksid neid laulda. Lastelaulud: ,,Rongisõit", ,,Kati karu", ,,Kurekell". Laulupeo laulud: ,,Hakkame
Osa kunstnike elu kujunes siiski mõnusaks, sest neid kasutati propagandas. 1943. aastal asutati Jaroslavlis Eesti Nõukogude Kunstnike Liit, korraldati saksavastane propagandaüritus, kunstinäitus ,,600 aastat Jüriöö ülestõusust". Saksamaa ei pidanud okupeeritud riigi kunstnike ümberkasvatamist oluliseks, seega töötati edasi 30. aastate stiilis. Kui Punaarmee 1944. aastal Eestisse tungis, pagesid mitmed kunstnikud läände, kuid nende asemel saabusid kunstielu korraldajad Jaroslavlist. Alguses lubati kõigil oma kunstisuunda arendada, kuid 1950. aastaks allutati kultuurielu täielikult stalinismi reeglitele. Kunsti ideoloogiale mittevastamise korral ähvardas kunstnikke terror. Mitmeid kunstnikke ja suur rühm üliõpilasi vangistati või küüditati. Kunstnike Liidus toimus ,,suurpuhastus" ning professionaalide asemele tulid truualamlikud ja enamasti andetud karjeristid. Arhitektuuris keelati funktsionalism ja vihjed sellele, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal