kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks Aastal 2005 sai Lennart Meri Jeruusalemma Sõltumatu Militaarse Templiordu NATO Suurprioraadi Suurristi ning temast sai ordu liige Ta valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu[2] 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule.[3] HARIDUS Koolid Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas 1953 Tartu Ülikooli diplom cum laude; eriala: ajalugu AMETIKOHAD 19531955 Vanemuise teatri kirjanduslik toimetaja Tartu Kunstikooli õppejõud 19551961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent, toimetaja 19631968 Tallinnfilmi stsenarist 19681971 ning 19861988 Tallinnfilmi produtsent 19851987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis
Lennart Georg Meri Perekond · Sündinud 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas · Abikaasa: Helle Meri · Vanemad: Georg-Peeter Meri ja Alice-Brigitta Meri · Lapsed: Mart, Kristjan, Tuule Haridus · Koolid Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas · 1941-1946 oli küüditatud Siberisse · Tartu Ülikooli diplom cum laude 1953 Eriala: ajalugu Karjäär · Kirjanduslik toimetaja Vanemuise teatris 1953-1955 · Tartu Kunstikooli õppejõud · Eesti Raadio toimetaja 1955-1961 · Tallinnfilmi stsenarist (1963-1968) ja produtsent (1968-71, 1986-88) · Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1985-1987 · 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis Karjäär
Ametis oli ta 24. aprill 1938- 21. juuli 1940. Teiseks Eesti presidendiks valiti Lennart Meri. Ta sündis 29. märts 1929. aastal Tallinas ja suri 14. märts 2006. Lennart Meri oli abielus kaks korda. Tema esimene abikaasa oli Regina Meri, kellega nad said kaks poega: Mart ja Kristjan Meri. Teine abikaasa oli Helle Meri, neil oli tütar Tuule meri. Lennartil oli ka vend nimega Hindrek-Peeter Meri. Lennart meri käis haridust saamas nii Berliinis, Pariisis, Jaranskis, Tallinnas ning ta lõpetas ka 1953. aastal Tartu ülikooli. Lennart Meri oli ametis 9 aastat (1992-2001). Kolmas Eesti president oli Arnold Rüütel. Tema sündis 10.mail 1928. aastal Saaremaal. Ta on õppinud Jäneda Põllumajandustehnikumis, ta kaitses 1991. aastal Venemaal põllumajandusdoktori kraadi ja lõpetas 1964 . aastal töö kõrvalt Eesti põllumajanduse akadeemia. Tema abikaasa on Ingrid Rüütel ja neil on tütred Anneli ja Maris Rüütel
"HÕBEVALGE" Lennart Georg Meri L. G. MERI kes ta on? L. G. MERI 29. märts 1929 14. märts Koolid: Berliinis, Pariisis, 2006 Jaranskis, Tallinnas eesti kirjanik, produtsent, Karjäär: metsatööline- diplomaat, poliitik, Eesti kartulikoorija- Vabariigi president, metsaparvetaja-ajaloolane geograaf, ajaloolane etc. (cum laude)-dramaturg- aastal 1941 oli perega produtsent-kirjanik- okupeeritud Siberisse välisminister-Eesti Vabariigi president Oli huvitatud rahva- 34 tunnustust
Lennart Meri Lennart-Georg Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas diplomaat ja ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri vanema pojana. Tema noorusaeg ja haridustee kujunesid käänuliseks nagu kogu eesti rahva saatus 20. sajandi keskel esimestele kooliaastatele Berliinis ja Pariisis järgnes karm küüditatute elukool 1941-1945 Venemaal, eeskätt Jaranskis. Selle ajajookusl kokku pidi ta üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd Vanemuises dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Välisministrina
Elulugu Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 aastal Tallinnas Eesti diplomaatdi ja Georg Meri pojana. Lennart Meri lahkus koos oma perekonnaga juba varakult Eestist ning pidi üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Lennart Meri õppis Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas. Sellest tulenevalt valdas ka hästi saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. Kõige soojemalt meenutas Meri oma õpinguid Lycée Janson de Sailly's Pariisis. Eesti okupeerimise ajal Nõukogude Liidu poolt, tabas ka Meride perekonda. Aastal 1941 küüditati perekond koos kümnete tuhandete teistega Siberisse. Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude
patroon, Coudenhove-Kalergi Euroopa-auhinna ja Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud detsembris 1998 aasta eurooplaseks. Faktid Lennart Meri elu kohta Sündinud 29. märtsil 1929 Tallinnas Abielus: Helle (sünd. Pihlak) Meri Vanemad: Georg-Peeter Meri ja Alice-Brigitta (sünd. Engmann) Meri Lapsed: pojad Mart (1959) ja Kristjan (1966), tütar Tuule (1985) Õppis Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas 1941-46 oli koos vanematega küüditatuna Siberis Tartu Ülikooli diplom cum laude 1953 Eriala:Ajalugu Lennart Meri töökohad Kirjanduslik toimetaja Vanemuise teatris 1953-1955 Tartu Kunstikooli õppejõud Eesti Raadio toimetaja 1955-1961 Tallinnfilmi stsenarist (1963-1968) ja produtsent (1968-71, 1986-88) Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1985-1987 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis
....... 8 Poliitika.................................................................................. 9 Kokkuvõte............................................................................ 10 Kasutatud kirjandus............................................................. 11 Sissejuhatus Lennast- Georg Meri oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitin ning Eesti president aastatel 1992- 2001. Lennart meri on õppinud Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas ning paljudes teistes koolides. 1953. aastal lõpetas Meri Tartu Ülikooli diplomiga, erialaks oli ajalugu. Elulugu (1929- 2006) Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured.
Teekond Jaranskisse oli äärmiselt vaevaline, sest paukuvas pakases rännati enamasti jalgsi. Alice ja lapsed jõudsid kohale, kuid ees ootasid tõelised piinanädalad. Lennart ja Alice haigestusid tüüfusesse ning Hindrek jäi üksi. Ema pääses haiglast enne vanemat poega ja tõi noorema tagasi perest, kus too oli hoida olnud. 1943. aasta kevadel pääses nõrgaks jäänud Lennartki jälle ema ja noorema venna juurde. 1943. aasta sügisel hakkas Lennart Jaranskis koolis käima. Ta oli klassis ainuke, kes tundis ladina tähti, seetõttu tuli tal töötada inglise keele asendusõpetajana. Üle kolmekümne aasta hiljem ekspeditsiooni! olles pöördus Meri Jaranskisse tagasi ja leidis maja, kus oli elanud. Ta kohtas ka korteriomaniku arstist tütart. Üks eluring oli täis saanud. Pärast sõda oli Nõukogude Liidus tunda teatud vabanemist. Läänest puhuvad tuuled suutsid mingil määral puhastada sumbunud õhku, milles kogu suur maa elas
annaabi.ee 
