igapäevase tegevuse korraldamist, kvaliteedijuhtimist, eesmärkide püstitamist, kulude juhtimist, tegevuse hindamist ja korrigeerimist. Logistikajuht peab sidustama ettevõtte logistika ettevõtte strateegiliste eesmärkidega. Laojuhataja juhib ettevõtte lao tööd. Ta juhib kauba käitlemisprotsessi laos kauba vastu- võtmisest kuni selle loovutamiseni. Tema tööülesandeks on ettevõtte ladustus- ja jaotustegevuse kavandamine, juhtimine ja koordineerimine. Ühtlasi tegeleb ta laoinventari ja seadmete planeerimise ja kasutuse korraldamisega (kaubariiulid, tõstukid jms). Osakonnajuhatajana on tema vastutusel ka kulukontroll ning ressursside efektiivse kasutamise tagamine ja jäätmete töötlemise organiseerimine suunab prügi ladustamist ja äraviimist. Ta korraldab ja juhib lao igapäevast tööd,
Lisaks sellele hinnatakse jaotuslogistika efektiivsust veel jaotuslogistika protsessi juhtaja (lead time) ja kulude optimaalse suhtega. Mitmed auto- ja masinatööstuse kohta tehtud uuringud on näidanud, et toodete jaotustegevuses on kõige suurem ajakadu. Näiteks Volvo tehase ühe tootegrupi logistilise protsessi uuringust (VTS–Volvo, 1990) selgus, et toote valmistusaeg moodustab 0,06%, transporditegevus 1,5% ning toote seismine ladudes ja kauplustes 98,4% kogu ajaressursist. Optimaalse jaotustegevuse kavandamine hõlmab optimaalse tasakaalu 20 leidmist tarneaja ja tarnekulude vahel. Tarneaega saaks lühendada kiirema transpordiliigi valikuga, kuid sellega kaasneb ka veokulude suurenemine. Kiiresti riknevate kaupade (puuvili, lihatooted, lilled ) või moraalselt vananevate toodete (elektroonika tooted) puhul on jaotuslogistikal määrav tähendus. Viimast näidet silmas pidades tuleb aeglase mere- või
mõisteid sisenev (inbound) ja väljuv (outbound) logistika. 1Kaasaegse ärilogistika evolutsioon läänemaailmas:1 >1950ndad / 60ndate algus. Logistilisi süsteeme ei planeeritud ega määratletud. Tootjad tootsid, jaemüüjad tegelesid jaemüügiga, kuidas kaubad tootjatelt poodidesse / lõpptarbijatele jõuavad, oli kõigi jaoks kõrvalise tähtsusega. Jaotuslogistika all mõisteti laialivedu. Enamusel tootjatest omas suurt transpordivahendite parki oma toodete kohaletoimetamiseks. Kontroll jaotustegevuse üle vähene, koordinatsioon jaotusega ja hangetega seotud ettevõtte funktsioonide vahel puudus. 1960-ndad / 70-ndate algus. Jaotuslogistika (physical distribution) kontseptsiooni teke ja areng. Ettevõtte transpordi-, ladustamis-, kaubakäsitlus- ja pakkimistegevuste vahelise vastasmõju teadvustamine. Nende sidumine ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all efektiivsuse suurendamise eesmärgil. Kõige aktiivsemad jaotuslogistika arendamisel olid tootmisfirmad kui tarneahela