a1 a2 ... a N 1 N x N N a i 1 i (kui tunnuse väärtused on a1, a2, jne), x = (x1*f1+x2*f2+…+xn*fn)/N (tunnuse väärtused sagedustabelina), x = x1w1+x2w2+…+xnwn (tunnuse väärtused jaotustabelina, wi=fi/N), x = (x1w1+x2w2+…+xnwn)/100 (tunnuse väärtused jaotustabelina, wi=(fi/N)*100% - protsentides) 19. Mediaan – tunnuse väärtus, millest suuremaid (või võrdseid) ja väiksemaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonireas ühepalju. (Me = xi, kus i =1/2(N+1), kui N on paaritu arv – variatsioonirea keskmine liige) (Me = ½(xi+xi+1), kus i = N/2, kui N on paarisarv – variatsioonirea 2 keskmist liiget liidad ja jagad 2-ga.) 20
d. Eesti rahvaloendus e. Konkreetse klassi õpilaste tervislik seisund f. Tartlaste rahulolu linnatranspordi korraldusega Väär Selle esituse hinded 0/2. Question 17 Punktid: 2 Standardhälbe väike väärtus näitab, et tunnuse väärtused paiknevad . Standardhälbe suur väärtus näitab, et tunnuse väärtused paiknevad . Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 18 Punktid: 2 Andmestik on antud jaotustabelina Väärtus 6 10 5 4 Osakaal 0.1 0.3 0.2 0.4 Leida keskväärtus (vastuse lahtrisse sisestage ainult arv). Vastus: 0,248 Väär Selle esituse hinded 0/2. Question 19 Punktid: 3 Viimase kuu jooksul kümne inimese krediitkaardi kasutamise arv oli vastavalt 1, 3, 2, 5, 0, 6, 2, 3, 0 ja 10. Leidke krediitkaardi kasutamise mediaan (vastuse lahtrisse sisestage ainult arv)
,,k-sigma reegel" näitab, kui suur on juh.su. P normajaotuse korral sattuda piirkonda keskväärtus + - k standardhälvet. 4)Lognormaalne: kui juh.su. logaritm on jaotunud normaaljaotuse kohaselt. Kui Y on norm.jaotuse järgi, siis X=exp Y on lognormaalse järgi. Juh. Vektor vektor, mille komponentideks juh.su. Olulised aspektid:komponentide arv ja vastastikune sõltuvus ning jaotusseadus Diskr 2-komp vektor jaotus antakse 2mõõtmelise jaotustabelina v valemina Pidev x ja y funktsioon, saab esitada jaotusfunkts v tihedus Marginaaljaotus 1 komp jaotus nö eraldi vaadatuna Tinglik jaotus 1 komp jaotus ting, et 2. Komp fikseeritakse teatud väärtusel. Sõltumatud: nende 2-mõõtmeline jaotusseadus avaldub 1mõõtmeliste marginaalsete jaotustiheduste korrutisena. Järeldused: 1)sõltumatus vastastikune 2)1 suuruse jaotus ei sõltu teise väärtusest 3)kontroll mahukas, kui põhj toimivad sõltumatult eeldame et on sõltumatud.
Töölaud / Minu kursused / Statistika - V. Retšnoi / Arvestustest / Arvestustest_KTK31 Alustatud teisipäev, 12. jaanuar 2021, 16.52 Olek Lõpetatud Lõpetatud teisipäev, 12. jaanuar 2021, 17.33 Aega kulus 41 min 14 sekundit Hinne 28.00, maksimaalne 30.00 (93%) Tagasiside Suurepärane! Küsimus 1 Andmestik on antud jaotustabelina Õige Väärtus x i 2 1 4 0 Hindepunkte 1.00/1.00 Osakaal p i 0.1 0.3 0.2 0.4 Leida keskväärtus (vastuse lahtrisse sisestage ainult arv). Vastus: 1.3
Näited: Lendava objekti (kosmoseaparaat, golfipall, mürsk, meteoriit) maandumiskoha
koordinaadid (X,Y); Eksamisessioonil saadavate hinnete kogum (nt 4 eksamit, igal eksamil võimalik
tulemus 0, 1, ..., 5); Pereliikmete pikkused; Kuukäive kaupluseketi poodides... Olulised
aspektid:Vektori komponentide arv; Vektori komponentide vastastikune sõltuvus /sõltumatus;
Jaotusseadus.
Diskreetne kahekomponendiline vektor: Diskreetse kahekomponendilise vektori (X,Y) jaotus
antakse kahemõõtmelise jaotustabelina või -valemina, mis iga väärtuspaari (xi,yj) jaoks fikseerib selle
tõenäosuse pij = P(X=xi , Y=yj ). Jaotusfunktsioon avaldub kujul F(x,y) = i, j pij xi
tekitab lognormaalsele jaotusele lähedase jaotuse. Jaotuse kirjeldamiseks kasutatakse kolme parameetriga mudelit, epsilon on nihkeparameeter, mis määrab juhusliku suuruse minimaalväärtuse. Juhuslikuks vektoriks nim vektorit, mille komponentideks on juhuslik suurus. Liigid: pidev ja diskreetne. Olulised aspektid: vektori komponentide arv, vektori komponentide vastastikune sõltuvus/sõltumatus, jaotusseadus. Diskreetse kahekomponendilise vektori jaotus antakse kahemõõtmelise jaotustabelina või valemina , mis iga väärtuspaari jaoks fikseerib selle tõenäosuse pij=P(X=xi,Y=yj). Seejuures X võimalike väärtuste diskreetne hulk ja Y võimaike väärtuste diskreetne hulk võivad sisaldada lõpliku või loenduva hulga väärtusi ning tõenäosuste kogumi jaoks peavad kehtima omadused pij>=0 ja summa(pij)=1(normeeritus). Kahe juhusliku suuruse paarina (X,Y) esitatud kahekomponendilise pideva vektori
minimaalväärtuse. Juhuslikuks vektoriks nim vektorit, mille komponentideks on juhuslik suurus. Liigid:pidev ja diskreetne. Olulised aspektid: vektori komponentide arv, vektori komponentide vastastikune sõltuvus/sõltumatus, jaotusseadus. Diskreetse kahekomponendilise vektori jaotus antakse kahemõõtmelise jaotustabelina või valemina, mis iga väärtuspaari jaoks fikseerib selle tõenäosuse pij=P(X=xi,Y=yj). Seejuures X võimalike väärtuste diskreetne hulk ja Y võimaike väärtuste diskreetne hulk võivad sisaldada lõpliku või loenduva hulga väärtusi ning tõenäosuste kogumi jaoks peavad kehtima omadused pij>=0 ja summa(pij)=1(normeeritus). Pidev kahekomponendiline vektor - Kahe juhusliku suuruse paarina (X,Y) esitatud kahekomponendilise
annaabi.ee 
