vajalikul ajal. Kaugjuhitav alajaam alajaama juhtimine käib kaugjuhtimisseadmete abil. Juhtalajaam valvega alajaam , milles juhitakse kaugjuhitavaid alajaamu Sateliitalajaam - kaugjuhitav alajaam. Jõu Trafo liikuvate osadeta el seade , mis edastab primaarmähiste vahelduvvoolu energia ühele või mitmele sekundaarmähisele elektromagnetilise induktsiooni kaudu. El energia sagedus jääb muutumata. Jaotla jaotusseade rajatis mis hõlmab lülitusseadmete juurde kuuluvate juhtimis, mõõt -, kaitse ja reguleerimisseadmetega ja on ette nähtud kasutamiseks elektrienergia genereerimiseks ülekandel , jaotamisel ja muundamisel.
5.2.5 Alajaamad Eestis edastatakse elektrienergiat elektrijaamadest tarbimiskeskustesse õhuliinidega pingel 330 kV ja 110 kV. Elektrit jaotatakse piirkonniti keskpingel 6…35 kV. Tarbijateni jõuab elekter tavaliselt pingel 0,4 kV. Elektri muundamine ühelt pingeastmelt teisele ning jaotamine toimub alajaamades. Alajaam on elektrivõrku kuuluv kompleks, mis paikneb kindlal territooriumil, koosneb enamasti ülem- ja alampinge jaotusseadmest ning trafodest. Jaotusseade ehk jaotla hõlmab lülitusseadmeid nende juurde kuuluvate juhtimis-, mõõte-, kaitse- ja reguleerimisseadmetega koos vajaliku juhistiku, lisaseadmete, kestade ja kandekonstruktsioonidega. Jaotla iseloomulikuks konstruktsioonielemendiks on kogumislatid. Trafod võivad alajaamas ka puududa. Sel juhul on tegemist lülitusalajaamaga. Kasutatakse ka mõistet lülituspunkt, mille ülesandeks on jaotusvõrgu fiidrite lahutamine või ümberlülitamine.
- Takistatakse kõrgemate harmoonikute levikut - Tagatakse, et trafo faaside koormus primaarpoolel on trafo sekundaarkoormuste ebavõrdsuste korral ühtlasem Trafode paralleeltöö - Sama pinge - Sama lülitusgrupp - Trafode võimsused ei tohi erineda üle kahe nimivõimsuse astme Alajaam-elektrivõrku kuuluv kompleks · Paikneb kindlal treeitooriumil · Omab ülem- ja alampingejaotusseadmeid · Koosseisu kuulub trafo Jaotusseade ehk jaotala- hülmab lülitusseadmeid nende juurde kuuluvate juhtimis-, mõõte-, kaitse- ja reguleerimisseadmetega Alajaamade liigitus- otsatarbe järgi: · Toite- · Vahe- · Jaotusalajaam Toitealajaam- · Nim. ka piirkonnaalajaam · Tema kaudu varustatakse jaotusvõrku · Need alajaamad seovad jaotus-ja põhivõrku · Ülempinge enamasti 110kV , alampinge 6-35kV Jaotusalajaam- · Varustatud elektriga tarbijaid enamasti madalpingel 0,4kV
Lühiste tekkimise (6-10) kV; peamisteks põhjusteks on isolatsiooni rikked. Viimased võivad olla tingitud: isolatsiooni T1, T2 pingekõrgendus transformaatorid (20...30) kV; mehaanilistest vigastustest, ülepingete mõjust isolatsioonile, keemiliste ainete ja temperatuuri JS s.o. jaotusseade; tarbijad peavad olema vahetult lähedal elektrijaamale. mõjust isolatsioonile ning isolatsiooni loomulikust vananemisest. Lühiste tekitajateks võivad olla Toide energiasüsteemist pingetel (6...20) kV ka linnud ja loomad, kui nad sattuvad eri faaside voolujuhtivate osade vahele.
BJT bipolaartransistor MO mooduloptimum CFC voolu-sagedusjuhtimine MOS metall-oksiid pooljuht CSI vooluvaheldi MCT MOS-juhitav türistor dc alalisvool n nano = 10-9 (eesliide) DSP digitaal-signaaliprotsessor p piko = 10-12 (eesliide) DTC momendi vahetu juhtimine PDU impulse jaotusseade EMC elektromagnetiline ühildatavus PWM pulsilaiusmodulatsioon EMF elektromotoorjõud rms ruutkeskmine väärtus EO sümmeetriline optimum rpm pööret minutis ESR ekvivalentne jadatakistus s sekund F farad SCR lihttüristor FET väljatransistor SO sümmeetriline optimum
annaabi.ee 
