o Tootmiskulud (põhi- ja lisakulud ehk palgad, elekter, küte) o Tootmisvälised kulud (turunduskulud, üld- ja halduskulud) 15. Kulukõverad lühiperioodil ja pikal perioodil (graafik + selgitus) Lühiperiood-ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmise sisenditest ei ole muudetav Pikk periood- ajavahemik, mille vältel kõik tootmissisendid on muudetavad. Konspekti lk 19+20!!!! 16. Amortisatsiooni olemus. Amortisatsiooni jaotusmeetodid. Ülesanne Amortisatsioon ehk kapitali kustutuskulu on varade hankeväärtuse ühele aastale tulenev osa. Amortisatsioon on arvestuslik kulu ja see kantakse toodanguliigi kuludesse (omahinda) kaudseid meetodeid kasutades. Amortisatsioonide jaotusmeetodid: 1. Ühtlane ehk lineaarne amortisatsiooni jaotusmeetod. Iga-aastane amortisatsioon pn ühe suurune. Väärtusaluseks on vara maksumus. Aastase amortisatsiooni arvutamiseks jagatakse vara maksumus kasutusaastatega
domineerivaks tootmismaaks. Sellise edu üheks võtmeteguriks loetakse hankeid ja logistikat. 9 Jaapanlased suutsid kasutada kõige odavamaid tarneallikaid, luua kõrgekvaliteedilisi ning unikaalseid tooteid suurima tootmise efektiivsusega maailmas ning kasutada järsult areneva transporditehnoloogia eeliseid. USA-s tuli logistika laiemasse kasutusse 1970-ndatel järgmistel põhjustel: 1. Transpordikulude kasv. Traditsioonilised jaotusmeetodid muutusid kulukamaks, tekkis vajadus ümber korraldada hinnakujundust ning tõusid kütusehinnad. Tingituna uutest veomeetoditest (konteinerveod, intermodaalsed veod, deregulatsioon) lakkas transport olemast stabiilne tegur majandustegevuse planeerimise protsessis. Tekkis vajadus uute juhtimis- ja tegutsemismudelite järele. 2. Olemasolevates tingimustes oli tööviljakuse suurendamine tootmises peaaegu võimatu.
domineerivaks tootmismaaks. Sellise edu üheks võtmeteguriks loetakse hankeid ja logistikat. 9 Jaapanlased suutsid kasutada kõige odavamaid tarneallikaid, luua kõrgekvaliteedilisi ning unikaalseid tooteid suurima tootmise efektiivsusega maailmas ning kasutada järsult areneva transporditehnoloogia eeliseid. USA-s tuli logistika laiemasse kasutusse 1970-ndatel järgmistel põhjustel: 1. Transpordikulude kasv. Traditsioonilised jaotusmeetodid muutusid kulukamaks, tekkis vajadus ümber korraldada hinnakujundust ning tõusid kütusehinnad. Tingituna uutest veomeetoditest (konteinerveod, intermodaalsed veod, deregulatsioon) lakkas transport olemast stabiilne tegur majandustegevuse planeerimise protsessis. Tekkis vajadus uute juhtimis- ja tegutsemismudelite järele. 2. Olemasolevates tingimustes oli tööviljakuse suurendamine tootmises peaaegu võimatu.
Ühistooted tekivad tootmisprotsessi loomupärase olemuse tõttu kus tooteid eraldi toota ei saa, näiteks lauad ja prussid, liha ja nahk. Kulud kogu tehnoloogilise protsessi teatud osani on ühised, kuid sealt edasi, tulenevalt tehnoloogilisest skeemist jaotuvad erinevate ühistoodete vahel. Erinevaid ühistooteid töödeldakse seejärel edasi ning neile lisanduvad vastavad hilisemad lisatöötluskulud.(1, lk15) 14 Levinuimad jaotusmeetodid: · Jaotamine füüsiliste ühikute alusel · Jaotamine müügiväärtuse alusel · Jaotamine fiktiivse müügiväärtuse alusel(1, lk15) 1.5.2. Kõrvaltoote kuluarvestus Kõrvaltoote kuluarvestus on meetod, mida kasutatakse siis, kui toode või kõrvaltoode tekib juhuslikult põhitoote tootmisel ning millel on põhitoodetega võrreldes väike väärtus. Kõrvaltooted on näiteks kondid, rasv ja teatud siseorganid lihatööstuses, saaepuru, puidutööstuses