teadlikumaks. Teeninduskorralud4 2. JAOTUSLIK MÕTTEVIIS Teeninduse ajalugu ulatub päris ammusesse aega. Teenindus sai alguse juba kiviajal ning on siiamaani väga tähtis. Kuigi vanal-ajal ei peetud seda väga oluliseks. Keskajani domineeris jaotuslik mõtteviis, mis tugines massi juhtimisel. Jaotuslik mõtteviis ei käi mööda rahvaid vaid mööda inimesi ja neid ühendavaid grupeeringuid. Jaotusliku mõteviisi iseloomulikumaks tunnuseks on see, et teenindajad ei näe vaeva kauba/teenuse pakkumisega. Selline ühiskond oli Nõukogude ajal, mil teenindajad ei pakkunud ise kaupa, vaid inimene tuli nende juurde, kuna kaubad olid tollal nii defitsiitsed. Ei pandud rõhku heale kvaliteedile ehk siis isiksustele, võeti kogu ühiskonda kui masse. Ei nähtud inimeste vajadusi, kuna vajaduste tekkimise korral tulid inimesed ise teenindajate juurde.
Sotsiaalkindlustusmaksed 30,5 30,1 29,3 26,5 26,8 Muud tulud 7,3 10,7 11,8 10,6 7,8 Allikas: Riigi rahandus 1997, Riigi Teataja, 1997, 1999 Erinevalt enamikust arenenud riikidest ja ka mõningatest siirderiikidest, on Eestis rakendatud proportsionaalne tulumaks, mille määr on suhteliselt madal. Ühtlase maksumäära eeliseks peetakse seda, et ta tagab maksimaalse jaotusliku neutraalsuse, maksu kogumise ja maksude administreerimise lihtsuse ja odavuse. Sellist maksumäära peetakse ka mittediskrimineerivaks. Ühtlane maksumäär, seda eriti üksikisiku tulumaksu osas, on aga esile kutsunud palju poliitilisi 73 vaidlusi, kusjuures põhiliseks vastuargumendiks ühtlasele maksusüsteemile on asjaolu, et maksumaksjate tulubaas ja jõukuse aste on erinev. Majanduspoliitilisest vaatevinklist võiks
summaarne ,,võit" suurem kui ,,kaotajate" summaarne ,,kaotus" ehk projekti netotulu on positiivne. PROBLEEMID OPTIMAALSUSE KRITEERIUMI RAKENDAMISEL: Kasude ja kulude võrdlemine tähendab sisuliselt heaolu taandamist rahaliselt mõõdetavaks, et oleks võimalik isikute võite-kaotusi hinnata ja võrrelda NETOKASU MAKSIMEERIMISELE SUUNATUD POLIITIKA, MILLE PUHUL EI ARVESTATA JAOTUSLIKKE TAGAJÄRGI, VÕIB: 1)tuua suurt kasu vähestele, põhjustades samas väikest kahju paljudele. 2)põhjustada jaotusliku ebavõrdsuse suurenemist, kui kasud ilmnevad rikastel ning kulud vaestel. 3)tekitada ,,enamuse türannia" ohu kui enamus otsusest piisavalt võidab, ei peeta vähemuse suuri kaotusi oluliseks. Sageli ei ole erinevatel põhjustel võimalik siiski kõiki tulusid hinnata; kui programmi netotulu on positiivne ka osade kasude väljajäämisel (eeldusel, et kulud on adekvaatselt mõõdetud), on õigustatud selle realiseerimine. OTSESED (ESMASED) VS KAUDSED (TEISESED) TULUD: millal kaudseid
annaabi.ee 
