2. Filtrimine peeneteraliste hõljuva tahke aine eraldamiseks vedelikust. On vaja filterpaberit, kolbi, lehtrit, klaaspulka, keeduklaasi. Filterpaberiks on vaja tavalist poorset paberit. See asetatakse lehtrisse. Puhastatav vedelik valatakse ettevaatlikult filtrile. Vee väikesed molekulid pääsevad läbi poorse paberi, tahke aine osakesed aga mitte. Selle tulemusena saadud puhta vedeliku nimetatakse filtraadiks. 3. Eraldamine jaotuslehtriga Mittesegunevate ainete (nt vesi ja õli) eraldamiseks kasutatakse vastavat anumat jaotuslehtrit, mille põhjas oleva kraani abil saab raskema vedeliku anumst välja lasta. 4. Vedeliku aurustamine lahustunud tahke aine eraldamine lahusest. Vedeliku aurustamisel jääb aurustusnõusse tahke aine. (nt soola veest) 5. Destilleerimine vedeliku (lahusti) eraldamine lahusest (puhta vedeliku kättesaamiseks)
9) Kirjelda lõppsaadust portselankausis! 10) Matkates on samuti võimalik valmistada loodusliku vee puhastamiseks filter. Miks sellegipoolest alati pärast filtreerimist vesi läbi keedetakse? 2p 11) Kus saaks neid meetodeid igapäevaelus või tehnikas kasutada? 3p a. Nõrutamist saaks kasutada... b. Filtreerimine saaks kasutada... c. Aurutamine saaks kasutada... 2. MITTELAHUSTUVATE AINETE ERALDAMINE JAOTUSLEHTRIGA 11p Töö eesmärk: Valmistada teineteises mittelahustuvatest (veest ja õlist) ainetest segu ning lahutada see koostisosadeks. A) Vajalikud töövahendid: _______________________________________________________ ___________________________________________________________________________ 2p B) Töökäik ja tulemused 4p 1) Valmista õlist ja veest segu. 2) Joonista ülevaatlik skeem jaotuslehtrist! 3) Eralda õli ja vesi, saadav vesi tilguta õlisesse keeduklaasi
f) Tundmatuid aineid nuusuta eemalt, ära joo ega maitse. 3. Keemiliste reaktsioonide tunnused. a) Värvuse muutumine. b) Valgusefekt. c) Soojenemine või jahtumine. d) Lõhna muutus. e) Gaasi eraldumine. f) Sademe teke. 4. Ainete eraldamine segudest. a) Setitamine- Nõrutamine b) Filtreerimine c) Destilleerimine d) Magneti abil eraldamine e) Jaotuslehtriga eraldamine 5. A) Aatomi ehitus, B) osakesed aatomis a) Aatomi tuum ja elektronkiht. b) Tuumas- prootonid ja neutronid, tuuma ümber elektronid. 6. Keemiliste elementide sümbolid. Vesinik- H Heelium- He Liitium- Li Berüllium- Be Boor- B Süsinik- C Lämmastik- N Hapnik- O Fluor- F Neoon- Ne Naatrium- Na Magneesium- Mg Alumiinium- Al Räni- Si Fosfor- P Väävel- S Kloor- Cl
Mida aluselisem on lahus, seda suurem osa on temas hüdroksiidioonide sisaldus. Aluseliste lahuste pH>7 7. 1) Setitamine ja nõrutamine: aine ei lahustu vees ja sade settib põhja 2)Aurutamine-vesi läheb kaotsi,kuumutamiseks sobib keeduklaas või portselan kauss 3)Filtrimine-vajalikud vahendid(filterpaber,filter,kooniline kolb).Saadakse kätte nii lahusti, kui sademed.Sade võib olla hõljuv.Läbi filtri läinud vedeliku nimetatakse filtraadiks. 4)Eraldamine jaotuslehtriga-jaotuslehter sobib teineteises mittelahustuvate või segunevate ainete eraldamiseks. 5)Destilleerimine- sobib lahustunud aine ja lahusti eraldaiseks ,saab kätte lahuse ja lahusti.
Tallinna Inglise Kolledz Segude lahtutamine koostisainetest Katse nr 1. Setitamine, nõrutamine, filtrimine, aurutamine Katse nr 2. Jaotuslehtriga vedelike eraldamine Koostaja: Margot Nõgisto 8a Juhendaja: L. Kippasto Liikmed: Magnus Kont, Jon Karl Jürgenstein Tallinn 2010 Sisukord Katse 1 Setitamine, nõrutamine 1. Eesmärk 3 2. Katse vahendid 3 3. Katse käik 3 4. Joonised 7 5
2 .1. Ainete eraldamine segudest. Töövahendid: Statiiv, statiivirõngas, ristmuhvid, lehter, keeduklaasid, klaaspulk, jaotuslehter, filterpaber, portselankauss, segu-koosneb toiduõlist ja soolveest ning vee ja liiva segu. Katse 1. Lahustumatu aine eraldamine segust. Tegemist oli vee ja liiva seguga, Vesi valgub läbi filterpaberi välja kuid liiv ja filterpaberile pidama. Filterpaber eraldas suuremõõtmelised osakesed. Katse 2. Vastastikku lahustumatute vedelike eraldamine jaotuslehtriga ja lahustuva soola eraldamine vee aurustamisega. Eraldamsime jaotuslehtri abil soolvee ja õli omavahel. Pärast jaotamist soolvett kuumutades nägime keeduklaasi külgedele ilmuvaid pisikesi soolakristalle. 3. Laboratoorne töö nr3. .1. Lahustuvus, lahustuvuse sõltuvus temperatuurist, lahuste protsendiline koostis. Lahuse pH määramine. Töövahendid: KNO3, boorhape, tahke NaOH, konts H2SO4, mõõtsilindrid, klaaspulgad,
Et nõrutamisega alustada, kallan ettevaatlikult läbipaistva vee pealt ära nii, et see mulda kaasa ei haaraks. Nüüd tuleb protsess filtrimine. Filtrimisega eraldan vedelikus tahked ained mis ei lahustunud ära. Võtan lehtri, lehtri sisse paigutan filterpaberi. Kallan vedeliku lehtrisse. Lehtri all olevasse anumasse tekib mõne aja pärast selge lahus, mida nimetatakse filtraadiks. 9 Vedelike eraldamine jaotuslehtriga. Jaotuslehtrit kasutatakse selleks, et eraldada mittelahustuvaid vedelikke, vett õlist. Teineteises mittelahustuvad vedelikud kihistuvad. Nt. kui vesi ja õli koos kallata klaasist anumasse. On näha, et vesi kui raskem vedelik on põhjas ja õli kui kergem on klaasist anuma ülalosas. Tänu jaotuslehtri abile saame vee ettevaatlikult välja lasta ning õlist eraldada. Aurustamine. Lahustunud aine aurustatakse, et saada kätte see lahustunud aine. Kui filtrime nt
ekstraktsioon, tahkefaasiekstraktsioon, destillatsioon. Ekstraktsioon on füüsikalis-keemiline meetod ainete eraldamiseks segudest või lahustest, baseerub ainete erineval lahustuvusel mittesegunevates faasides, kusjuures faas võib olla vedel või tahke. Ekstraktsiooni eesmärgiks võib olla aine viimine sobivasse keskkonda (nt analüüdi kättesaamine), ainete kontsentreerimine, segajate kõrvaldamine. Nt jaotuslehtriga ekstraheerimine. Tahkefaasiekstraktsioon kasutab tahket ja vedelat faasi, et eraldada lahusest mõni komponent või aineklass. Vastav padrun konditsioneeritakse, uuritav aine lastakse läbi padruni, analüüt jääb sinna kinni, ebasoovitavad komponendid pestakse välja, seejärel pestakse analüüt välja teise solvendiga. Põhilised meetodid: Vedelik-vedelik ekstraktsioon, Tahke-vedelik ekstraktsioon (Soxhlet-ekstraktsioon), Tahkefaasiekstraktsioon (SPE), Destillatsioon.
annaabi.ee 
