loomisega. Seda riiki tunnustasid ka USA, Suurbritannia ja mitu nende liitlast · prantslased üritasid kuni 1954. aastani sundida Põhja-Vietnami alistuma, kuid siis viisid vietnamlased läbi eduka sõjalise operatsiooni Dien-bien-phu orus, mille tulemusel piirati Prantsuse väed ümber ja sunniti kapituleeruma · 1954 lepiti Genfis Prantsuse, USA , Suurbritannia, NSV Liidu ja Hiina välisministrite konverentsil kokku Vietnami pooleksjagamises ning jaotusjooneks jäi 17. laiuskraad · USA upitas Lõuna-Vietnami presidendiks Ngo Dinh Diemi, kes oli katoliiklane, enamus lõunavietnamlastest aga olid budistid. Tal puudus rahva hulgas igasugune toetus. · 1960. a. lõpus loodi Lõuna-Vietnamis Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid ja kuulutas oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ja Põhja-Vietnamiga ühinemise. Vabastusrinde pooldajaid hakati lääneriikides nimetama vietkong`ideks
hammaslati profiili omavate lõikeriistadega kui sirghambaidki, kuid tööliikumine ei kulge enam rööbiti ratta teljega, vaid kruvijalt. Seetõttu kanduvad lõikeriista sammu ja lähtekontuuri parameetrite (, ha*, he*, c*) standardväärtused üle kaldhamba normaallõikesse (tähistes indeks n). Kruvipinna lõikumisel samateljeliste silindritega tekivad kruvijooned, kusjuures ratta jaotussilindriga lõikumisel tekkivat kruvijoont nim. hamba jaotusjooneks. Sõltuvalt jaotusjoone kulgemise suunast eristatakse paremasuunalisi hambaid (piki telge vaadates kulgeb jaotusjoon päripäeva) ja vasakusuunalisi hambaid (kruvijoon kulgeb vastupäeva). Ühe ülekande ratastest on üks alati parema-, teine vasakusuunaline. Kruvipinna telgsamm px on konstantne, kuid kruvijoone kaldenurk igal koaksiaalsel silindril on erinev. Näiteks alus- ja jaotussilindrite puhul (vt. alussilindri laotust) p x = d b cot b = d cot .
ekstreemumit ei ole. Aga see tingimus ei ole piisav ekstreemumi olemasoluks. Näites 2 vaadeldud funktsiooni 𝜕𝑧 𝜕𝑧 jaotusjooneks valida piirkondade D1 ja D2 ühise rajajoone. Jaotades piirkonda D edasi suvalisel viisil, tekivad rajajoont Г läbitakse positiivses suunas. Kui Yx = Xy , siis II liiki joonintegraal punktide P 0 ja P vahel ei sõltu z = x2 – y2 osatuletised 𝜕𝑥 = 2x ja 𝜕𝑦 = 2y võrduvad mõlemad 0-ga punktis P0(0;0), aga nagu veendusime, selles piirkondade D1 ja D2 suvalised jaotused osapiirkondadeks
annaabi.ee 
