teostatakse ning juukselõikuse kujundlikku joont. Juuste lõikamisel kasutatakse erinevaid juustelõikuse jaotusjooni. Ülaltoodud joonisel on näha juuste jaotamine osadeks. Juukselõikuse jaotusjooned sõltuvalt konkreetsest juukselõikusest. Jaotusjooned võivad olla kas, horisontaalne, vertikaalne või diagonaalne. Klassikaline juustejaotus: 1. Ülemise kukla juuksed 2. Alumise kukla juuksed 3. Pealaejuuksed 4. Küljejuuksed A-telg e. otsejaotus B-telg e. jaotusjoon, mis kulgeb üle pea kõige kõrgema osa ühe kõrva tipust teise kõrva tipuni. Sektorijaotus e. päikesekiirejaotus - juuksesalgud eraldatakse kolmnurksete jaotustena ümber ühe punkti. Sektorijaotust illustreeriv joonis on pärit raamatust " " Lõikuse jaotus - juuste jaotamine enne juuste kõikamist vastavalt ühele võimalikest lõikusskeemidest. Klassikalist juustejaotust, A-telge, B-telge ja lõikuse jaotust illustreerivad joonised on pärit raaamatust " "
osadeks. 1 Juuksed jaotatakse 6 ossa. Juuste jaotamist alustatakse kahe paralleelse sirge jaotusjoone tegemisega pealaelt juuksekasvupiirilt läbi pöörise kuni juuksekasvupiirini kaelal. Jaotusjoonte vahe on 7-8cm. Pealae osa lõpeb pöörise juures ja kukla keskmine osa algab pöörise juurest. Edasi jaotatakse B- teljega külje ja kõrvatagune osa pooleks. B-telje jaotusjoon algab kõrva kõrgemast tipust ja lõpeb pöörise juures. Analoogiliselt jaotatakse juuksed pooleks ka teisel pea poolel. Eraldatud juukseosad võib kinnitada kurenäppidega. 2 Kergvärv valmistatakse aplikaatorpudelisse ja hakatakse juukseid värvima. Kergvärvi pealekandmist alustatakse kuklast, kus on kõige tumedamad juuksed. Kukla keskmise osa võib jaotada horisontaalse jaotusega pooleks,
Inimkond seisis kui kolmanda maailmasõja äärel, kuid NSVL pinnis ikkagi USAlt välja lubaduse, et nad ei ründa sealolevat komunistlikku reziimi. Vietnam oli samuti üks kriisikoldeist. Pärast Jaapani lahkumist kehtestati korraks Veitnamis riik, kuid sinna jõudsid kohe endised prantsuse kolonisaatorid, kes võtsid võimu üle. Okupeeriti Vietnami lõunaosa ning loodi ka Lõuna-Vietnami riik. Oldi sõjajalal, kuid loodi ikkagi jaotusjoon põhja ning lõuna vahel.Põhja-Korea, millele andsid abi Nõukogude Liit, oli siiski väga raskes seisus. Nende riikide vahelist sõda mõisteti siiski ka kui kommunismi- natsionalismi vahelist sõda. Ameeriklased olid samuti huvitatud Vietnamist ja seega saadeti Lõuna-Vietnami sõdurid. Sõda läks vägagi veriseks ning hõlmas tsiviilisikuid. Lõpuks taganesid surve tagajärjel ameeriklased. Põhja-ja Lõuna-Vietnam ühendati Vietnami
ekvatorjaalsed regioonid. Uraan on sellele vaatamata kuumem ekvaatoril kui poolustel. Selle aluseks olev mehhanism on tundmata. Tegelikult on planeedil käimas "võitlus" selle üle, milline Uraani poolustest on tema põhjapoolus! Üks kahest, kas tema telje kalle on natuke üle 90 kraadi ja tema pöörlemine on otsejooneline, või see on natuke vähem kui 90 kraadi ja tema pöörlemine on retrograadne. Probleem on selles, et sul on vaja joonistada jaotusjoon *kuhugi*, kuna nagu ka Veenuse puhul on väike vaidlus, et pöörlemine on tõepoolest retrograadne (mitte otsejooneline pöörlemine kaldega ligikaudu 180). uraan koosneb põhiliselt kivimist ja erinevatest jäädest, ainult umbes 15% vesinikust ja vähesest heeliumist (vastandina Jupiterile ja Saturnile, kus on peamiselt vesinik). Uraan (ja Neptuun) on paljuski sarnased Jupiteri ja Saturni tuumale ilma massiivse vedela metallilise vesiniku katteta
tasapinnal. Kontaktpunkti geomeetrilist kohta liikumatul tasapinnal nim. hambumissirgeks. 4.3. Sirghammastega silinderülekannete geomeetria 4.3.1. Terminoloogia Joon. 20. a) 1 - ratta korpus, 2 - hammasvöö, 3 - hammas, 4 - hambavahe; b) 5 - jalgadepind, 6 - peadepind, 7 - hambatald, 8 - hambalagi; c) 9 - pea(külg)pind, 10 - siirdepind; d) 11 - jaotuspind, 12 - jaotusjalg, 13 - jaotuspea, 14 - jaotusjoon. Hammasratta ühistelgne pind on iga pöördepind, mille telg ühtib ratta teljega. Hammasratta jalgadepind (pos.5) on hambaid ratta korpusest eraldav ühistelgne pind. Hammasratta peadepind (pos.6) on hambaid rattakerest kaugemast küljest piirav ühistelgne pind. Hambale kuuluvat peadepinna osa nim. hambalaeks (pos.8), jalgadepinnaga ühtivat hamba pinda hambatallaks (pos.7). Hamba peapind (pos.9) on ulatuselt valdav, teoreetilise pinnaga ühtiv hamba külgpinna osa. Hamba siirdepind (pos
annaabi.ee 
