. . : P(A/B)= P(A), .- : . 5
P(A,B)= P(A) P(B). 000 001 010 011 100 101 110 111 . : - --
Jaotusfunktisoon: X-.. - P(Xx) .
(-,). jaotusfunktisoon: , --
F(X)=P(Xx), (-
Kui populatsiooni jaotusena esitatkse valimi jaotus, siis on tegemist empiirilise jaotusfunktsiooniga (tõenäosusfunktsiooniga). Kui jaotust iseloomustava mudelini jõutakse läbi teoreetilise arutelu, siis on tegu teoreetilise jaotusfunktsioniga. Normaaljaotus: kõige sagedamini kasutust leidev jaotus. Normaaljaotusega valimis paiknevad väärtused kõige tõenäolisemalt keskväärtuse lähedal ning väärtuste esinemissagedus väheneb ühtlaselt keksväärtusest kaugemates intervallides. Jaotusfunktisoon on keskmise ümber sümmeetriline. Sümmeetrilise jaotuse puhul asuvad kõik kolm kekskmist: mood, median ning keskväärtust ühes kohas – ulatuse keskosas. Normaalajotuse nõue peaks täidetud olema juhul kui umbkaudu on n<30. Asümmeetriline jaotus – võib erinevate keskmiste omavahelise paiknemise alati ette ennustada. Jaotuse asümmeetria iseloomustamiseks aksutatakse arvkarakteristikut, mida nimetatkse asümeetria koefitsidendiks.
juhusliku suuruse keskväärtus teine komponent töötab. diskreetsel juhul on selle juhusliku suuruse Siin aitab jällegi puudiagramm, mis Pidevat juhuslikku suurust esindab kõigi võimalike väärtuste ja neile vastavate näitab kõiki võimalusi jaotusfunktisoon ja tihedusfunktsioon. tõenäosuste korrutise summa. Pideval Diskreetset juhuslikku suurust esindab juhul võib tõenäosusjaotust kujutleda P(vähemalt üks töötab) = 1 P(mõlemad jaotusfinktisoon ja tõenäosusfunktisoon. "ühikulise tõenäosusmassina", mis arvteljel ei tööta) = 1 0,1 * 0,2 = 0,98 1
annaabi.ee 
