a) sündimisega b) munast koorumisega Postembrüogenees 1. Noorusjärk - arenguperiood kuni suguküpsuse saabumiseni 2. Suguküpsusjärk - fertiilne järk. 3. Seniilsus- ehk raukusjärk - tugev organismi vananemine 4. Surm Embrüonaalne areng Lõigustumine See on sügoodi eriline jagunemisviis - üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele. 1. Suureneb rakkude arv 2. Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks Alguses toimub sünkroonne lõigustumine - jaotumised toimuvad samal ajal. Siis toimub üleminek asünkroonsele lõigustumisele - eri rakud hakkavad jagunema eri aegadel. Arvatakse, et uus organism lähtub juba siis oma geenidest. Lõigustumise tagajärjeks on rakukobar ehk moorula. Lõigustumise bioloogiline tähtsus 1. taastatakse hulkraksus 2. normaliseeritakse tuuma - tsütoplasma suhe Blastula Ehk põisloode. See on vale ja eksitav!! Lootest saame rääkida juhul, kui on saavutatud mingi sarnasus vanemaga. Blastula kujuneb 6-8
3)Pindala ja liigirikkus (mida suurem pindala, seda rohkem liike). 4) regionaalne ja lokaalne liigirikkus. *Biodiversiteet on liigirikkus või -erisus. 43. Koosluste struktuur *Ruumiline struktuur: 1.vertikaalne plaan: rindelisus 2.horisontaalne plaan: a) mingi ühe populatsiooni isendite jaotumus (mis võib olla juhuslik, korrapärane ja agregatiivne); b) kahe populatsiooni isendite jaotumise võrdlemine: sõltumatu, assotseerunud; c) kõikide populatsioonide jaotumised lubab leida liikide grupeeringuid *Koosseisuline struktuur *Funktsionaalne struktuur 44. Koosluste levik ruumis erinevad paradigmad *Formatsiooniline paradigma: kooslusi vaadeldi suuremahuliste formatsioonidena *Organitsistlik paradigma: ökoloogilist kooslust käsitleti kui superorganismi. Kooslusi peeti hästi piiritletud üksusteks, mida sai kaardistada *Kontinuaalne e pidevust rõhutav paradigma: kooslus on oma olemuselt lõdvalt seotud süsteem, tema
1) Liigline koosseis; 2) Liigiline mitmekesisus; 3) Ruumiline struktuur. *Ruumiline struktuur: 1.vertikaalne plaan: rindelisus 2.horisontaalne plaan: a) mingi ühe populatsiooni isendite jaotumus (mis võib olla juhuslik, korrapärane ja agregatiivne); b) kahe populatsiooni isendite jaotumise võrdlemine: sõltumatu, assotseerunud; c) kõikide populatsioonide jaotumised lubab leida liikide grupeeringuid *Koosseisuline struktuur *Funktsionaalne struktuur 32. Miks on stabiilse ökotoni liigirikkus tavaliselt suurem kui tema naaberkoosluste liigirikkus? Ökoton järsu muutusega ala ökokliinis. A stable ecotone will have allowed species to disperse to and establish at the boundary between two communities. In contrast, an ecotone that has been very recently disturbed is not predicted to
annaabi.ee 
