olid juudid, ülejaanute hulgas valdasid slaavlased ja mustlased. Novembris algas sõjaroimarite kohtuprotsess Nürnbergis. Süüdistused esitati Saksa ohvitseridele, poliitikutele ja tsiviilisikutele. Kolme mehe kokkulepe 4.-11. veebruarini istusid Jaltas Krimmis koos Roosevelt (suri kaks kuud hiljem), Churchill (hääletati ametist maha poole aasta pärast) ja Stalin. Nad leppisid kokku, et parast sõda luuakse Ida-Euroopas demokraatlikud riigid. Saksamaa pidi võitnud liitlaste vahel jaotatama neljaks okupatsioonitsooniks. Nõukogude Liit lubati kaasata sõtta Vaiksel ookeanil pea pärast vaenutegevuse lõppu Euroopas. Stalini sõjakuulutus Jaapanile tuli kaks päeva pärast 5 Hiroshimat. Ta saatis oma väed Mandzuuriasse -Hiina provintsi, mille Jaapan hõivas 1931. Jaapani lüüasaamine võttis Nõukogude Liidult ettekäände laiutamiseks Aasias, kuid enamjagu
õiglane, kuna inimeste otsused on täiesti erapooletud. 7. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil! 1) Rawls eeldab, et inimene tahab vabadust, võimalusi, sissetulekuid, kuid inimesed väärtustavad alati täiesti erinevaid asju - see konkreetne mall kõlab ainult kapitalistliku ühiskonna huvide moodi. 2) Rawlsi printsiip diskrimineerib andekaid ja edukaid - miks peaks nende töö vilja jaotatama kehvikutele? 3) Inimesed ei pruugi diskrimineerimisest loobuda, vaid võivad suuremat kasu lootes riskile minna. Julge hundi rind on rasvane. 8. Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Mistahes õiglane olukord muutub vabaduse tingimustes uuesti ebaõiglasteks, kuna mõned investeerivad tulu, ,,panevad raha kasvama", mõned laristavad ära. Tekkinud olukorda saaks
alati täiesti erinevaid asju - see konkreetne mall kõlab ainult kapitalistliku ühiskonna huvide vastamisi tülika küsimusega kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos?! (Davies 1997) moodi. *Esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest 2) Rawlsi printsiip diskrimineerib andekaid ja edukaid - miks peaks nende töö vilja jaotatama kunstiteost/kunsti ei eksisteerinud! *... < teos 1? < teos 2 < teos 3 < teos 4 < teos 5 < teos 6 kehvikutele? ... 2. Probleeme narratiividega *Kes peab narratiivi punuma ja kuidas otsustada võistlevate 3) Inimesed ei pruugi diskrimineerimisest loobuda, vaid võivad suuremat kasu lootes riskile narratiivide vahel (Levinson 1993, Lamarque 2004)? Kas narratiivid peavad tuginema minna
ole arvestatud reisija hilinemiskulusid lennufirmale, siis peab autor edaspidises üldises hilinemiskulu arvutustes reisija kulu lisama kogu hilinemiskulu hulka. Kogukulu koos reisija hilinemiskuluga on välja toodud „gate B“ juures. 3.1.3.7. Lennuki kapitalikulud Lennuki kapitalikulu kuluelemendina on kõige keerulisem nimetatud kuluelementidest kalkuleerida. Esiteks tekkib koheselt küsimus, kuidas peaks need kulud õhus ja maaloleku faaside vahel jaotatama ning teiseks, kas ja kuidas on võimalik eristada kulusid operatiivse ehk taktikalise ning planeerimistaseme vahel. Depretsiatsiooni, rendi ja liisingu kulud arvestatakse antud töös ühte kategooriasse. Seda põhjendab see, et lennufirmad, kes rendivad enamuse või terve lennukipargi, kannavad väga vähe depretsatsioonikulutusi ning ettevõtted, kes omavad suurt osa kasutatavast lennukipargist, ei oma peaaegu mingeid rendikulusid.
annaabi.ee 
