Kuni 13. saj kasutati nii maal kui ka linnas orje, kes olid väga hinnatud kaup, eriti veel oskustöölised. Seoses araablaste sissetungiga 7. saj muudeti ka sõjalist süsteemi-barbariseerunud ebalojaalne palgasõjavägi muutus riigile väga kulukaks ning asendati see 4000-5000 talupojast (stratioodidest) koosnevate maakaitsevägedega, keda juhtusid asehaldurid ehk strateegid, kes omakorda valitsesid teatud piirkondades ehk teemades. Stratioodid said selle eest pärandatavat jaosmaad. 11. saj kaotas ka selline maakaitsevägi tähtsuse, kuna enamik stratioote laostus suutmata osta moodsat relvastust. Asemele asusid suurfeodaalidest koosnevad ratsaväed, mis viisid feodaalühiskonna suurenemiseni. 1054. a kirikulõhe tekkis Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vastasseisus slaavi maade ristiusustamisega. Neljandas ristisõjas vallutasid rüütlid Konstantinoopoli, kuid 1261. a suudeti taastada Bütsantsi riik. Türklased vallutasid aga Bütsantsi riigi lõplikult 29
html] -8- Kodusõda 1860. aasta presidendivalimistel nimetas vabriiklik Partei oma kandidaadiks Abraham Lincolni. Pertei populaarsus kasvas, kui selle juhid hakkasid orjanduse leviku peatamist nõudma. Veel lubasid vabariiklased kehtestada tööstuse arendamiseks kaitsetolle ja seaduse sätestamist, mis kindlustaks lääne-ekspansioonist osavõtjaile tasuta jaosmaad. Demokraatide seas polnud üksmeelt. Parteist eraldusid lõunaosariiklased, kes nimetasid oma presidendikandidaadiks John C. Breckenridge'i Kentuckyst. Põhja demokraatide väljavalitu oli stephen A. Douglas. Vanameelsed viigid piiriäärsetest osariikidest moodustasid Konstitutsioonilise Ühispartei, mille kandidaadiks sai John C. Bell. Tennesseest. Lincoln ja Douglas kandideerisid Põhjas ning Breckenridge ja Bell Lõunas. Lincoln võitis presidendi valimised
orjanduslike suhete võrdlemisi madala arenemise tingimustes, isegi koduorjuse tasemel. Sugukonna ülikkonnal ja sugukonnavanemail oli kogukonna valduses olevate orjade käsutamise võimalus, see aga tugevdas veelgi enam nende võimu lihtkogukondlaste üle. Irrigatsioonimajanduse tingimustes ei usaldatud maaharimist algul orjade hoolde ja põldudel kasutati peamiselt vabade talupoegade tööd, kes olid ühtlasi ka sõdurid. Talupoegadel olid oru madalas osas oma jaosmaad, mida jõe veetõus üle ujutas. Lihtvabadest seisis hoopis kõrgemal vana sugukondlik ülikkond. Kogukondade koondise, nomose eesotsas seisis valitseja, keda nimetati nomarhiks. Klassiühiskond kujunes Egiptuses tol ajal, mil sugukonnavanemad ei olnud veel kaotanud oma jõudu, kuid nüüdsest peale sugukonnavanema seisund muutus. Temast sai klassiühiskonna esindaja. Nomosevalitseja muutus despoodiks, säilitades ühtlasi väepealiku, kohtuniku ja ülempreestri muistsed funktsioonid
annaabi.ee 
