ee, 15.10.11). 9 1.3.6.4 Vedelik Vedelik on raseduse ajal oluline neerude tegevuse kergendamiseks ning kõhukinnisuse vältimiseks. Parim on puhas vesi (Fenwick, 2002). Rasedusaegne kehakaalu tõus toob kaasa ka järjest suureneva vedelikuvajaduse. Samuti vajab rase piisavalt vedelikku suurenenud koormuse tõttu enda ja lapse ainevahetusjääkide eemaldamisel. Lähtuda tuleks individuaalsest janutundest. Küll aga tasuks raseduse teisel poolel hoiduda soolastest ja vürtsikatest toitudest, mis põhjustavad vedeliku liigset kogunemist kudedesse ja tursete teket (Toitumine.ee, 15.10.11). 1.3.7 Milliseid toite tuleks vältida Vältida tuleks töödeldud kiirtoitude ja konserveeritud pakitoitude tarbimist. Suhkrut sisaldavad toidud nagu koogid, küpsised ja teised tuleks menüüst välja jätta. Nad on oluliste toitainete
kohta vett, millest toidu ja joogiga saadakse keskmiselt 11,5 liitrit, rasvade oksüdatsioonist tekib ligikaudu 300350 ml vett, päevas on vaja juua keskmiselt 1 1,2 liitrit vett. Rasedusaegne kehakaalu tõus toob kaasa ka järjest suureneva vedelikuvajaduse. Samuti vajab rase piisavalt vedelikku suurenenud koormuse tõttu enda ja lapse ainevahetusproduktide eemaldamisel. Seetõttu ei soovitata tänapäeval vedeliku tarbimist raseduse ajal piirata. Lähtuda tuleks individuaalsest janutundest. Küll aga tasuks raseduse teisel poolel hoiduda soolastest ja vürtsikatest toitudest, mis põhjustavad vedeliku liigset kogunemist kudedesse ja tursete teket. Laktatsiooni ajal moodustub piimanäärmetes iga päev keskmiselt 850 ml rinnapiima, mille veesisaldus on keskmiselt 87-88%. Rinnapiima veesisaldus varieerub ühe imetamise korra jooksul, sisaldades imetamise alguses rohkem ja lõpupoole vähem vett. Imetavad emad peaksid tarbima täiendavalt keskmiselt 600700 ml vedelikku
vastu. Enamgi veel, seda ängistust õpib ta omaenda huvides ära kasutama - see on hädaohu signaal, mille peale tuleb kaitsed käiku lasta. Kui ego ängistusega siiski toime ei tule, ujutab ärevus psüühika üle ja ongi käes üks spetsiaalne neuroosi tüüp - ängistushüsteeria. Väikelapse arengut hoolsamini vaadelnud psühhoanalüütikud täpsustavad, et tegelikult ei ole ohtlik mitte tung, vaid traumeerivatest olukordadest - näiteks nälja- või janutundest - tekkiv frustratsioon. Sellistes olukordades tekib nn. traumaatiline ärevus - olukord, kus isiksus laguneb laiali ja ei suuda enam ärevust siduda ega temaga toime tulla. Võib tekkida üldine hirm ära kaduda, haihtuda - annihilatsioonihirm. See võib just tugevdada tunge - näiteks surmatungi - soovi saada tagasi emaüsasse. Vabalt hõljuva ärevuse puhul pole ärevus seotud mingi kindla objektiga. Psühhoanalüütik üritab leida neid faktoreid, mis on