On kõige siiram kõigest, mis ma teen, et aplalt vaatan rõõmu lihtsaimatki. Mu üksindussüsteem on ülipeen ja -julm ja käskiv nagu mõni pattki. Kesk meelde hädakella raudset sära ei leia mugandust ja meelpära. Kuiv puu küll olen, kuid ei võta tuld. Ja kuidas kibelekski keelepära, jääb mõttepeitu tunde aardesära. Ma olen vaikselt õitest tühjuv muld. ("Päikesepillaja") 4. See on su janu --- olla tühjaks joodud, ja joobumine --- jälle januneda. Sa vaheldud ja muutud ühtesoodu, ja otsid, ilma et sa teaksid, keda. Sa oled lind, kes pilvedesse poodud, ja ise iialgi ei aima seda, et tema laul just selleks ongi loodud, et vastu sünget surma sädeleda. On parem palju rüübata kui pisut, sest kuskil lahtub tugevaimgi uim ja näod ja naerud pudenevad uttu. Siis jälle madalikule end kisud, kui kiretud on veed ja voolus tuim, ja kaladki ei mõista sinu juttu. ("Päikesepillaja") 5. Nüüd läbi unuvate õhtute
näinud) - katehhoolamiinid, neuropeptiidid Stabiilsus e -metaomadus(seos serotoniiniga)- neurootilisus (pööratud)+ sotsiaalsus+ meelekindlus plastilisus e -metaomadus(dopamiiniga). ekstraverts+ avatus/intellekt Costa ja McRae Suur Viisik (pärilik 40-80%) Neurootilisus (N): soodumus kogeda ebameeldivaid emotsioone ja häiritust, impulsside kontroll pingelistes olukordades on madal. Ekstravertsus (E): soodumus kogeda positiivseid emotsioone ja januneda elamuste järele; entusiastlik, aktiivne ja seltskondlik; vastandiks introvert, kes eelistab seltskonnale üksinda olemist. Avatus kogemusele (O): üldine kunsti, emotsioonide, seikluse, ebaharilike ideede, kujutlusvõime, uudishimu ja erinevate kogemuste väärtustamine. Sotsiaalsus (S): inimesele on omane teiste usaldamine, omakasupüüdmatus, leplikkus, koostöövalmidus st inimloomuse suhtes optimistlik maailmavaade.
oled tundnud ülemäära. See aga ongi, mis kogenematuid kehaliste vintsutuste puhul kohutab; nad pole harjunud rahulduma vaimuga. Keha tähendab neile liiga palju. Seepärast lahutab üllas ja mõistlik mees vaimu kehast, suheldes eelkõige parema ja jumaliku osaga, tolle haliseva ja nõdraga aga, kuipalju hädavajalik. (11) "Kuid on raske," öeldakse, "olla ilma tavalistest lõbudest, hoiduda toidust, januneda, nälgida." Raske on see kasinus esialgu. Seejärel iha vaibub, kuna see, mille kaudu ihkame, muutub tuimaks ja nõrgaks. Nii muutub magu pahuraks; toit, mille järele oli himu, muutub vastikuks. Iha ise sureb. Kuid pole valus loobuda sellest, mida oled lakanud ihkamast. (12) Pealegi pole sellist valu, mis ei lakkaks või siis vähemalt järele ei annaks. Samuti saab endast märku andvat valu ära hoida ja pealehakanud valu saab arstimitega takistada
annaabi.ee 
