Teda tuntakse eelkõige filosoofina, kuid ta on teinud märkimisväärseid avastusi ka matemaatikas ja füüsikas. Tuntuimad neist ilmselt Pascali seadus ning esimese arvutusmasina leiutamine aastal 1642. Juba 16-aastaselt sai ta Pascali teoreemi tõestusega teadlaste hulgas kuulsaks.Lisaks on ta välja andnud mitmeid raamatuid ja olnud tegev ka teoloogias, millele ta oma elu lõpuosa täielikult pühendas. Pascal oli ühe katoliikliku usuvoolu Jansenismi kuulsamaid teoreetikuid. 1. BLAISE PASCALI ELULUGU Kümne aastaselt pani kirja ,,Trakdaadi helidest." Kaheteist aastaselt head geomeetrilised saavutused täiendas Eukleidese arutlusi. Neljatest aastaselt hakkas isaga osalema Marin Mersenn'i kogunemistel. Kuueteist aastasena pani kirja töö ,,Essee koonuslõikelistest tasapindadest. Blaise Pascal sündis 19. juuni 1623 aastal Prantsusmaal,. Pascal pärineb perekonnast, mille
Teaduse ja poliitika filosoofia kodutöö Reformatsioon, katoliku reaktsioon ja janseism Jansenism oli Prantsusmaal ja Hollandis osaks katolismi- ja feodalismivastasest opositsioonist, mille alged peituvad renessansiaegses reformatsiooniliikumises. Reformatsiooni tulemusena tekkis uus suund kristluses- protestantism, mis seostub Lutheri, Zwingli ja Calvini nimega. Et mõista jansenismi kohta katolitsismi ajaloos, selleks tuleb aru saada keskaegse katolitsismi ,,reformimise" mõttest. See seisnes usu isikliku ja intiimse poole tugevdamises vastukaaluks välisele religioosssusele. Reformatsiooni tulemusena jäi kirik inimese ja jumala vahendaja privileegidest ilma ja jumalateenistus lihtsustus põhjalikult. Usklike pääsemine ei olnud enam saavutatav läbi heade tegude, vaid sola fide1 läbi Jeesus
Louis XV" (Elagu kuningas Louis XV ! ). 7 7. Kokkuvõte Kuningas Louis XIV oli kaks silmapaistvamat kirge sõjakuntsti ja rahukuntsti kirg, kusjuures rahukuntsdides väljendus tema kuningaks olemine losside ehitamises ja sisustamises. Tema sõjaarmastus tõi Prantsusmaale alandust ja ülejäänud Euroopa viha, arhitektuuri ja selle naaberkuntsdide armastus seevastu tegi Prantsusmaast kultuurikeskuse. Nagu ütles kirjanik Voltaire: "Tema jansenismi-vastasus, liigne üleolek välismaalaste suhtes sel ajal, kui ta edukas oli, nõrkus teatud naiste vastu." Kuningat süüdistati õigustatult "liiga kergekäeliselt alustatud sõdade, Pfalzi tulega laastamise ja protestantide tagakiusamise pärast. Kui aga tema suurepärased omadused ja saavutused kaalu teisele poolole panna, kaaluvad need puudused üles. Aeg, mis muudab inimese otsustused küpsemaks, on tema mainele pitseri vajutanud ja
Ime kohta käis tunnistusi andmas ka Blaise Pascal, kes nägi sündmuses jumalikku sekkumist ja sai sest usulist indu. Pärast tsükloidi ja lõpmata väikeste suuruste intensiivset uurimist jäi Pascal 1659 haigeks. Haigenagi ei olnud ta nõus äärmisest askeesist loobuma ja kandis enese karistamiseks ogalist vööd. 1661 suri kardinal Mazarin ning Louis XIV iseseisev valitsejapõlv tõi jansenistidele kaasa uued raskused. Pascal ja tema lähemad liitlased keeldusid alla kirjutamast jansenismi hukkamõistvale formularile. Pascali õde Jacqueline'i sunniti alla kirjutama, mispeale ta kaks kuud hiljem 4. oktoobril 1661 moraalsetes piinades suri. Õe surm oli haigusest nõrgale Pascalile suureks löögiks. Enese surma lähedust tundes pühendus Pascal heategevusele, jõudes veel korraldada odavate tõldade liikluse Pariisi vaeste olukorra kergendamiseks. Pascali tervis oli vilets sünnist saadik, lisaks oli ta noorpõlves põdenud unetust ja kannatanud tõsiste seedehäirete all
Racine jaoks tähtis moment, et Hyppolitos ei ole Phaedrale veresugulane, vaid tema isa naine, puudub verepilastuslik moment kuritegelikkuse moment tekib Phaedra teadvuses mitte reaalsuses. Tolle aja ühiskonnas pole sellist asja pahaks pandud, palju amoraalset käitumist, millele vaadati läbi sõrmede. Racine'i näidendis Hyppolitosel pruut, seega armastus pole tema jaoks võõras teema. Jansenistid paistsid silma, sest elu ja usk käisid käsikäes, sellepärast jansenismi ei armastatuki. 1680nendatel pööre usu poole. Arvatakse, et selle põhjuseks mürgitatud protsess, mis algas 1679. aastal. Arreteeriti naine Laumazelle, kes kauples mürkidega. Keelepaelad läksid valla, andis välja mitmeid inimesi, eksisteeris terve mürgimüüjate võrk, kellel olid laiaulatuslikud võrgustikud. Need viisid välja õukonda, kuninga vahetusse lähedusse, Madame de Maupassant olevat ka sinna kuulunud, kuulus kuninga lemmikute hulka. 36 mürgitajat hukati,
annaabi.ee 
