Jani loendas 8 sümptomit, mis viivad grupi vales suunas. Esimesed kaks pärinevad enesekindluse võimalustest grupis. Järgmised kaks peegeldavad grupi piiratud nägemuse kasutamist. Viimased neli märk tugevast kohanemise survest grupi sees. 3 1971. aastal võtab Janis kasutusele mõiste ,,grupimõtlemine". Oma töös ,,Esimene pilk kommunikatsiooni teooriale" toob Em Griffin välja Janise joonise, kus kujutatud skemaatiliselt laiendatud grupimõtlemise teooriat. Ta kirjeldab grupimõtlemise formeerimise kolme tingimust: 1. Rühma suur ühtekoondatus 2. Struktuurilised puudused: o Rühma isolatsioon o Erapooletu juhtimise puudumine o Metoodilisi protseduure nõudvate normide puudumine o Erinevate sotsiaalkihtide liikmete ning ideoloogiate samasus 3. Situatsiooniline kontekst:
mis ei peegeldu tema enesehinnangus positiivselt võrdluses teiste gruppidega. - Grupimõtlemine - reaalsusetaju kadumine sisemise üksmeele tõttu komitees, klubis või muus inimgrupis, mistõttu grupp võib langetada ohtlikke või rumalaid otsuseid, kuna ta ei suuda kriitiliselt suhtuda oma oletusesse või võtta arvesse tegelikkuse ebameeldivaid aspekte, mis võivad olla seotud käsiteldava olukorraga. Grupimõtlemise iseloomustavad tingimused (- Janise): - Otsuseid tegev grupp on väga kohesiivne. - Grupp on väljast tulevast infost isoleeritud. - Otsuseid tehes ei hinda grupp kõiki valikuvõimalusi süstemaatiliselt. - Grupp on surve all, kuna ta peab otsuseid vastu võtma kiireloomuliselt. - Grupi üle domineerib seda tugevasti kasutav liider. Liidri mõjuvõima allikad (- Weber): - Mõistlik võim - seaduslikkud normid ja reeglid. - Traditsioonivõim - traditsioonide ja järjepidevuse tähtsus.
Grupiliikmete arvu muutudes muutuvad ka grupisisesed protsessid. Hästi iseloomustab grupi ülemist piire ütlus, et grupis peaks olema nii palju liikmeid, et oleks piisavalt ressurssi ja et grupp peaks olema nii väike, et iga grupi liige tunneks ülejäänud grupiliikmeid, ta suudaks ja tal oleks võimalus suhelda iga teise grupiliikmega. Nende tingimuste täitmisel luuakse reaalne vastastikune seotus ning grupi liikmed tunnetavad, et nad kuuluvad gruppi. Eksamiülesanne 10 Janise (1982) järgi on karjamõtlemise eelduseks kõrge kohesiivsusega otsustajate grupp. Organisatsiooni struktuuris võivad olla nõrkused, mis aitavad kaasa karjamõtlemise tekkele. Need on: · Grupi eraldatus · Juhtkonna erapoolikus · Otsustamisnormide puudulikkus · Sarnase tagapõhja ja tõekspidamistega liikmed Eelnevast lähtudes: 1. Palun mõelge, kuidas need kujundavad karjamõtlemise sümptomeid. Palun otsige vastuse kujundamiseks lisataevet ning
annaabi.ee 
