Armeenia, Gruusia ja Moldova. · Baltimaades oli eelnevalt korraldatud oma referendumid, kus elanikkonna suurem osa toetas iseseisvumist. · 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999). Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida · uue liidulepingu abil. Augustiputs 19.-21. aug. 1991 · 19. aug. 1991 toimus nn. augustiputs, mille käigus tegi 8- liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata. · M. Gorbatsov oli suletud koduaresti Krimmis, kuulutati välja sõjaseisukord, Moskva tänavatele ilmusid tankid ja soomusmasinad. · Vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas end Moskvas Vene Föderatsiooni ülemnõukogu hoones nn valges majas. · 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. · 20. aug
hingetõmbeaega, aga Reagan sai aru, et NSVL on lagunemise äärel ja hoopis tugevdas survet. 5. Kuidas ja millal said uuesti vabaks Ida-Euroopa riigid? 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999). Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida uue liidulepingu abil. 19.-21. aug. 1991 toimus nn. augustiputs, mille käigus tegi 8-liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata. 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. 20. aug. 1991 kuulutas oma iseseisvuse taastatuks Eesti, 21. aug. Läti. 21. aug. suundusid Tallinna peale Pihkvast toodud dessantväelased, et vallutada Tallinna teletorni. 21. aug. hommikuks oli aga
vastuseisu. Reagan sai aru, et NSVL on lagunemise äärel ja hoopis tugevdas survet. 5. Kuidas ja millal said uuesti vabaks Ida-Euroopa riigid? 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999). Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida uue liidulepingu abil. 19.-21. aug. 1991 toimus nn. augustiputs, mille käigus tegi 8-liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata. 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. 20. aug. 1991 kuulutas oma iseseisvuse taastatuks Eesti, 21. aug. Läti. 21. aug. suundusid Tallinna peale Pihkvast toodud dessantväelased, et vallutada Tallinna teletorni. 21. aug. hommikuks oli aga jõudude vahekord muutunud Jeltsini kasuks, RESK lagunes
iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning seega välistasid referendumi tulemused ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle. 3. Omariikluse taastamine: 1991 aasta 19.-21.august- NSV Liidus toimus nn. augustiputs: riigipöördekatse millega vanameelsed kommunistid, siseministeerium ja julgeolek püüdsid ära hoida liidulepingute sõlmimist ning NSV Liidu lagunemist. Riigipöörajad eesotsas NSVL asepresidendi Janajeviga: - moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee - panid Krimmis puhkusel oleva Gorbatsovi koduaresti - kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra - keelasid miitingud, streigid ja meeleavaldused. 1991 aasta 20.august- Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus riikliku iseseisvuse taastamise kohta. Keerulises olukorras suutsid iseseisvusliikumise mõõdukas ja radikaalne tiib omavahel kokku leppida- lisaks iseseisvumise taastamise otsusele
Referendumit boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova. Baltimaades oli eelnevalt korraldatud omad referendumid, kus elanikkonna suurem osa toetas iseseisvumist. 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999). Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida uue liidulepingu abil. 19. aug. 1991 toimus nn. augustiputs, mille käigus tegi 8-liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata. M. Gorbatsov oli suletud koduaresti Krimmis, kuulutati välja sõjaseisukord, Moskva tänavatele ilmusid tankid ja soomusmasinad. Vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas end Moskvas Vene Föderatsiooni ülemnõukogu hoones nn valges majas. 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. 20. aug
vabaneda ning nühkida taas särama Lenini legitiimne pärand. Aga Stalinism tõusis NL käekäigus ikka ja jälle nähtavale nagu kangekaelne juuksetutt. Kui Hrustsov pärast ebaõnnestunud põllumajandusreforme ja Kuuba raketikriisi 1964. aastal maha võeti, tuli Stalinism Preznevi kaudu osaliselt tagasi; 1964 1981 aastas NL oma sõjalise ja tuumariigimaine taastas. 1985- 1991 püüdis Gorbatsov külmale sõjale lõpu teha ja majandust umber korraldada, mis peale neostalinistid eesotas Janajeviga üritasid teda kukutada. Ka Jeltsin postsovetliku valitsuse vastase hulgas olid neid, kes stalinistliku mineviku ja NL taga igatsesid. Nüüd on võimalik asjadele vaadata hoopis teise nurga alt. Stalin jõudis oma võimutippu sõjaajal hoolimata oma süsteemist. Kui ta pärast sõda oma süsteemi taastada üritas, hakkasid asjad minema allamäge, mis viis tema reziini murenemiseni. Stalin ei ohustanud pärast surma Hrustsovi mitte oma tugevuse, vaid nõrkusega. Nõrkus seisnes selle, et
· Gorbatsov ähvardab majandussanktsioonidega, edutult · Algavad ettevalmistused NSVL erakorralise olukorra kehtestamiseks · Erakorralise seisukorra väljakuulutamise taga seisavad sõjaväelased, julgeolekuorganid ja NLKP, kes üritasid sellisel viisil ära hoida NSVL lagunemist · Gorbatsov oli läinud Krimmi puhkama ja RESK (Riiklik erakorralise seisu kommitee) nägi selles võimalust riigipöörde korraldamiseks, eesotsas Janajeviga · 18. August tehti Gorbatsovile ettepanek Erakorraline seisukord välja kuulutada, kuid viimane keeldus ja ta suleti koduaresti · 19. August teatas RESK, et võim riigis on üle võetud ja Janajev asendab nüüdsest ,,haiget" Gorbatsovi · Riigipöörajatele hakkas vastu Venemaa president B.Jeltsin · 20. August kuulutas Eesti ennast iseseisvaks ja B.Jeltsin Venemaa presidendina tunnustas riiki koheselt
annaabi.ee 
