äritsejad või viletsad poeedid. Paljude pistete märklauaks on Caesar ja talle lähedased isikud. Eri grupi moodustavad pikemad palad: kaks epitalaamioni (pulmalaulu), kaks pisieepost ja Kallimachose "Berenike loki" tõlge. Iseloomulik on neis Aleksandria luule õpetatud laad. Nendegi keel on väga kaunis, kuid puudub Catulluse lüüriliste laulude intiimne võlu. Värsivormidest on Phalaikose üksteistsilbik ning eleegiline distihhon domineerivad; esineb ka jambilisi mõõte, nagu koliambi, näit. VIII, ja jambilist trimeetrit, s.o. kuuejalalist jambi, näit. XXIX. Esimesena rooma luules on Catullus kasutanud mõnd kreeka meelika stroofi; Sappho stroofi näidised on XI ja LI luuletus. Pikemad palad on Catullus kirjutanud heksameetris. Vergilius Alghariduse sai Vergilius naaberlinnas Cremonas, seejärel Mediolanumis (tänases Milanos), misjärel asus ta edasi Rooma, et täiendada ennast kõnekunsti ja filosoofia alal. Ta valmistas
* Ei tuleks mõelda tulevikule, vaid peaks nautima päeva ,,carpe diem" * Õpetab surmale targasti rahulolevalt vastu minema. Surm on paratamatus, mis on loogiline lõpp targasti elatud elule, surm on ainus, mis inimesest ei sõltu. * Meeldiv ja kaunis on surra isamaa eest. * Olen endale püstitanud ausamba Exegi monumentum (loominguga) Eeskujuks kreeka monoodilise laulu loojad: Sappho, Alkaios, toetus ka Pindarosele, jambiliste luuletuste e epoodi eeskujuks Archilochos. Kirjutas jambilisi luuletusi e epoode, leebeid ja mõtisklevaid satiire, värsskirju (sai täna temale zanriks, ,,Luulekunst") ning oode. Viis satiiri zanri täiusele, pigem iseloomuomadustest. Augustus tellis talt hümni nn sajandihümn. Teemadeks armastus, kuid mitte kirglik ja ennastunustav vaid rahulik ja mõõdukas, sõpruse- ja veiniülistus, ajaloolised-poliitilised motiivid, luule ja luuletaja tähendus, filosoofilised mõtisklused Epikuroslik .
Spartas oli väga populaarne eleegik Tyrtaios (VII saj.), kelle laule laulsid sõdurid lahingusse minnes. Ka Atika poliitik Solon oli väljapaistev eleegik, samuti Theognis Megarast (VI-V saj.), kes kujunes Ateena aristokraatide lemmikluuletajaks. 22 Jambograafia tekkis viljakuspidustustel kurja tõrjeks lauldud rahvalikest jambilistest mõnitusvärssidest. Hellenismiajal kirjutas jambilisi luuletusi Kallimachos. Jambizanri kirjutasid ka Archilochos ja Semonides. Oi taat Lykambes, mis sul õite mõttes on? Mil moel sul mõistus sassi läks? Ei olnud muiste tarkust puudu sul, kuid nüüd sind lausa naerab terve linn. (Archilochos) Hipponax Efesosest lõi lonkava e. kolijambi (Hipponaxi stroof), 6-jalaline värss, 5 jambi+trohheus: Kasutas tänavakeelt. Lõi realistlikku pilke- ja kerjuseluulet. 34. Antiigi värsijalad. Stroofid kahesilbilised jamb
annaabi.ee 
