Kaisa Kotter Rühma nr:.K-10B 1. Võrdle 2 stiili, leia nende erinevused ja sarnasused. ROMAANI GOOTIKA Põhitunnus ümarkaar Põhitunnus teravkaar Kirikutele olid omased ristikujulised Kõrgusesse pürgimine (Ladina rist) põhiplaanid Apsiidi poolringjas niss, ümbritsevad Tugikaared kivist toetavad kaared jalutusruumid, kus palverändurid said välisseinas mööduda reliikviast Tugevad kivivõlvid, mis toetusid Roidvõlvid, mis võimaldasid ehitada tohututele sammastele kergeid lagesid Paksud müürid Ehistornikesed kaunistavad tornikesi Väikesed aknad Roosaken ümmargune kiviraamistus Kõrgetest ümarkaartest kaarist vitraazaken
Zeusi kuju Olümpias 17. akropol- kreeklaste püha paik 18. akvendukt- sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit Pont du Gard, Lõuna-Prantsusmaal 19. triumfikaar- võidukate väejuhtide auks püstitatud võidukaar, massiivne müüritahukas Tähe triumfikaar Pariisis 20. termid- ajaviitekohad: saunad, basseinid, jalutusruumid, spordiväljak jms. Caracalla termid, Rooma) 21. arkaad(kaaristu)- Rooma tugev kaarekujuline võlv, kuppel jms. Marcelluse teatri arkaadid 22. foorum- vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak Rooma foorum 23. Willendorfi Veenus- naisekujuke, avastas Austriast Wachau 07.08.1908, tehtud umb. 24000-22000 eKr., pikkus umb. 11 cm, poorsest lubjakiviooliidist ja õrnalt värvitud punase ookriga 24
joonia ja III k. korintose stiilis. · Panteon Roomas. Kõikide jumalate tempel. Ehitati keiser Hadrianuse (117-138) ajal. Ümmargune ehitis, Ø ja kõrgus 43,4 m. Esimene nii suur kuppelehitis, oli eeskujuks renessansile. Aknaid pole. Võimas ruumimõju. Eeskoda (viil ja 8 sammast) on ehitatud hiljem, 2. saj. · Caracalla termid Roomas. Keiser Caracalla valitses 211-217. Säilinud on varemed. Oli võimas kompleks külm ja soe saun, riietus- ja jalutusruumid, basseinid, spordiruumid, purskkaevud. Ruumid kaetud võlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest; ka marmor, mosaiigid, kullatud pronksilustused. · Diocletianuse termid Roomas. Keiser Diocletianus valitses 284-305. Mahutas 3000 inimest. Pearuumi ehitas Michelangelo 16. sajandil ümber kirikuks. · Constantinuse triumfikaar Roomas. Keiser Constantinus valitses 306-337. Kaunistatud reljeefidega äsjatoimunud sõjast. 3 kaarava. Roomas veel Septimius
· Panteon Roomas. Kõikide jumalate tempel. Ehitati keiser Hadrianuse (117-138) ajal. Ümmargune ehitis, Ø ja kõrgus 43,4 m. Esimene nii suur kuppelehitis, oli eeskujuks renessansile. Aknaid pole. Võimas ruumimõju. Eeskoda (viil ja 8 sammast) on ehitatud hiljem, 2. saj. · Caracalla termid Roomas. Keiser Caracalla valitses 211-217. Säilinud on varemed. Oli võimas kompleks külm ja soe saun, riietus- ja jalutusruumid, basseinid, spordiruumid, purskkaevud. Ruumid kaetud võlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest; ka marmor, mosaiigid, kullatud pronksilustused. · Diocletianuse termid Roomas. Keiser Diocletianus valitses 284-305. Mahutas 3000 inimest. Pearuumi ehitas Michelangelo 16. sajandil ümber kirikuks. Diocletianuse termide rekonstruktsioon · Constantinuse triumfikaar Roomas. Keiser Constantinus valitses 306-337.
Sõja ajal kaotas see kavatsetud ilme. Rahvas aga hakkas nõudma emakeelset õpetust, mis ka 1917. aasta sügisel saavutati. 1918. aastal muudeti kool 6- klassiliseks. Alates 1921. aastast hakkas Maavalitsus hoolitsema kooli heaolu eest. Siit algasid kooli paremad päevad. 1924. aastal ehitati endine Uderna Postijaama hoone ümber kahekordseks koolimajaks ja uue hoone pühitsemine toimus sama aasta 16. novembril. Koolimaja ehitus läks maksma 38696 krooni. Uus maja mahutas 10 klassiruumi, jalutusruumid, loodusteaduse kabineti, kantselei, juhataja korteri jne. Õpilasi oli tollal 300 ümber ja õpetajaid ligi10. Paljud algkoolilõpetajad läksid edasi õppima Tartusse (kutse- või keskkooli). Ülikooli jõudsid vähesed. Elvas tegutses ka saksa algkool, milles õppis vaid kümmekond õpilast ühe õpetaja juhatusel. („Elva minevikus ja olevikus“, J. Kärner 1931) Suurematest üritustest vääriks märkimist kohalik laulupidu, mis peeti 1923. aasta suvel
sammaskaaristik. See on moslemi palverändurite sihtpunkt, kuid ka püha paik juutidele ning kristlastele. [17] 4. ROMAANI ARHITEKTUUR Karl Suur, kunsti ja teaduse patroon, kes oli suur Rooma linna kaitsja ning kelle valitsemisest alates aastatel 768-814 hakkas romaani stiil kiiresti ja võimsamalt levima paljudes Lääne-Euroopa riikides k.a. Skandinaavias. Romaani kirikutele (joonised 16, 17) olid omased ristikujulised põhiplaanid, apsiidi ümbritsevad jalutusruumid, kus palverändurid said mööduda reliikviatest, ning tugevad kivivõlvid, mis toetusid tohututele sammastele ja erakordselt paksudele müüridele. [17] Joonis 16. Basiilika San Piero a Grado. [1] Joonis 17.Pisa katedraal. [21] 13 Romaani stiili kõige tüüpilisemateks tunnusteks ongi ümarkaar ja silindervõlv. Romaaniaegne hoone
Colosseum Roo mas, 1. saj. p. Kr. A mfiteater. Põhiplaan ovaalne. Müüri kõrgus 48 m, ümber m õõt 524 m. Mahutas 50 000 ini mest. I k. dooria, II k. joonia ja III k. korintose stiilis. Panteon Roo mas. Kõikide ju malate tempel. Ehitati keiser Hadrianuse (117138) ajal. Üm margune ehitis, Caracalla termid Roo mas. Keiser Caracalla valitses 211217. S äilinud on vare m ed. Oli või mas ko mpleks kül m ja soe saun, riietus ja jalutusruumid, basseinid, spordiruumid, purskkaevud. Ruu mid kaetud v õlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest; ka mar mor, m osaiigid, kullatud pronksilustused. Diocletianuse termid Roo mas. Keiser Diocletianus valitses 284305. Mahutas 3000 ini mest. Pearuumi ehitas Michelangelo 16. Sajandil ümber kirikuks. Constantinuse triumfikaar Roo mas. Keiser C onstantinus valitses 306337. Kaunistatud reljeefidega äsjatoi munud sõjast. 3 kaarava. Trajanuse foorum Roo mas. Keiser Trajanus valitses 98117
annaabi.ee 
