Pinnases elavad liigid on tavaliselt väiksemad, tagasihoidliku hallikaspruunika värvusega ning ebaselge värvikirjaga, mis jätab nad taimejuurte või lehekõdu vahel üsna tähelepandamatuks. Eestis on 2016 aasta seisuga kindlaks tehtud vähemalt 37 liiki krabiämblikke ja neid on üldiselt üsna kerge teistest eristada. Krabiämbliklaste kaks esimest jalapaari on muundunud pikkadeks haardejalgadeks, mis saagi haaramiseks on hästi sobivad, kuid jalutamisel kasutavad nad liikumiseks põhiliselt kahte tagumist jalapaari, mis on teistest lühemad. Krabiämbliklaste jalad on külgmise asetusega, mis võimaldab krabilaadset liikumist ka külgsuunas ja tahapoole. Krabiämbliklased ei püüa saaki võrguga, vaid ootavad liikumatult lillelehtede vahel, mille värvusega nad ühte sulanduvad. Mõningad neist on võimelised isegi vastavalt lille värvusele oma värvust muutma. Üldiselt nende saagiks langevad liblikad, kärbsed või mesilased, kes
isikust ja olukorrast. Laes mõjub roheline kaitsvalt ja katvalt, seintel piiritlevana, kindlust andva ja rahustavana. Põrandal on roheline teatud küllastusastmeni loomulik, pehme, astumiseks sõbralik, vaibana vetruvalt kandev. Interjööris on roheline küllalt aktsepteeritav värv nii arvutiga töötamisel, raamatukogus ning kontoris. Roheline sobib ka oote- ja haiglaruumidesse, kuna ta on n-ö tervendav värv. Eriti tugevat mõju avaldab roheline aias töötamisel ja metsas-pargis jalutamisel Huvitavaid fakte värvi kohta · Päevavalguses on silma erisusvõime kõige suurem just roheliste toonide piirkonnas. Kasutatud kirjandus · ,,värvide maailm" koostajad Toivo Niiberg ja Triinu Niiberg · ,,Targu talita" nr 47 (21.11.2002) Toivo Niiberg
Kuna ma ise ei ole sellises konfliktsituatsioonis kunagi olnud, siis üritan loogiliselt tuletada kogu situatsiooni kulgu ja tundeid, mis võisid seda konflikti mõjutada ja arendada. Millised on sellise konflikti etapid, võimendajad, osapoolte tajud ja sõnavara. Vastandumine Siin on tingimused selleks, et konflikt saaks üldse tekkida. Kuigi tingimuste olemasolu ei pruugi viia veel konkreetse konfliktini. Meie näites on selleks tingimuseks naabritädi käitumine oma koera jalutamisel. Iseenesest koeraga jalutamisest ei kerki esile vastandamine. Põhiline vastasseis tekib sellest, et tädike lubab oma koeral just minu väravas oma loomulikke vajadusi rahuldada. Koertel juba on selline komme, et nemad valivad oma vajaduste rahuldamiseks just vale koha. Kui selline asi juhtub korra või kaks, siis tavaliselt ei teki ka sellest probleemi. Ka siis ei järgneks vastandumist, kui tädi näitaks üles tähelepanelikkust ja korjaks ,,miinid,, pärast jalutuskäiku
Statistiliselt olulised erinevused Tallinnas elavate ja linna lähivaldade elanike vahel tekkisid järgmiste tegevuste osas: linnaelanikud pesevad teise grupiga võrreldes sagedamini aknaid, samuti on 35% Tallinnas elavatest vastajatest vahetanud vanad aknad uute vastu. Väljaspool Tallinnat elavate vastajate hulgas oli neid 29%. Lisandusid ka väljaspool eluruume toimuvad tegevused – väljaspool Tallinnat elavatest vastajatest märkis alla poole vastajatest, et jalutamisel väldivad magistraalteesid, linnaelanike hulgas oli antud väitega nõustunute arv oluliselt 48 suurem. Väitele “Ei kuivata õues pesu” vastas jaatavalt 36% tallinlastest ning 22% väljaspool Talinna elavatest inimestet. Tabel 3 Viimase aasta jooksul ette võetud tegevused (%-des) Peseb Vahetas Jalutab Ei sagedamini vanad aknad maanteest kuivata
annaabi.ee 
